Üks 20. sajandi saksa kirjanduse kuulsamaid teoseid, Alfred Döblini „Berliin, Alexanderplatz” on lõpuks, ligi kaheksakümmend aastat pärast originaali, ilmunud ka eesti keeles. Eestikeelse tõlke autor on Mati Sirkel.
Döblini (1878–1957) romaani peategelane on Franz Biberkopf, äsja vanglast vabanenud noor mees. Raamat kirjeldab tema heitlusi 1920. aastate Berliinis. See suurlinn pole tollal veel paranenud I maailmasõja haavadest.
Alexanderplatzi piirkonnas elab kehvem rahvas, mis määrab ka romaani tonaalsuse. Berliini linn on Biberkopfi kõrval romaani teine peategelane ja kogu tegevuse raam. Kuigi Biberkopf on seaduse ees oma patud lunastanud, siis käesoleva raamatu kohta on sageli öeldud, et peategelase tegelik karistuse kandmine algab vanglast vabanemisest. Ta on pealtnäha heasüdamlik mees, kes üritab uutest probleemidest hoiduda, ent peagi sattub taas pahandustesse.
„Berliin, Alexanderplatzi” on nimetatud ka saksa vasteks James Joyce´i „Ulyssesele”, sest mõlemas on peategelasteks linn ja üks mees, rohked keelemängud ja elu pahupoole kirjeldused. See võrdlus võib nii mõndagi lugejat ehmatada – kuid ei peaks. „Alexanderplatzi” lugemiseks pole vaja šifrit ja kui peategelase allakäigutrepi kirjeldus muutub painavaks, on huvitav lugeda kirjeldusi 1920. aastate Berliinist. Döblin on tekstis kasutanud tsitaate tolleaegsetest ajalehtedest, kirjeldab külluslikult lõhnu ja värve, kõike, millest moodustub ühe ajastu Berliini ja tema asukate koondportree.
Paljud teavad „Berliin, Alexanderplatzi” pigem režissöör Rainer Werner Fassbinder 1980. aasta 14-osalise filmiversiooni põhjal, mis on viisteist ja pool tundi pikk. Selle taastatud koopiat näidatakse täismahus Tartu kinos Athena 25.–28. septembrini ja Tallinnas 29.–30. septembrini kinos Sõprus.

Tauno Vahter