Guinnessi rekordite raamatu järgi on Sir Ranulph Fiennes maailma kuulsaim elav maadeuurija. Tema elulugu kinnitab, et see ei ole liialdus; ta on rännanud meie planeedi kõige ohtlikumates ja ligipääsmatumates paikades, jõudes muuhulgas esimese inimesena jalgsi mõlemale poolusele, avastades Omaanis kadunud Ubari linna, juhtides esimest ümbermaailmareisi üle pooluste, ületades esimesena kõrvalise abita Antarktika maismaa ning tõustes Eigeri tippu mööda mäe põhjanõlva, sooritades nõnda ühe vapustavama vägiteo mägironimises.

Autobiograafias „Hull, halb ja ohtlik tunda” vaatab Fiennes tagasi sellele inimvõimete piiril elatud elule, mida iseloomustavad julgus, kõikide raskuste sihikindel ületamine ja kõigutamatult visa mässulisus.

Lisaks ekspeditsioonidele kirjeldab Fiennes oma sõjaväekarjääri (teenistust eliitsõdurina SAS-i eriüksuses ja Omaani sultani sõjaväes pärast seda, kui ta oli lõhkeainete väärkasutamise pärast SAS-ist välja heidetud), sõrmede kaotamist pakasele, korduvat sattumist surmasuhu ning seda, kuidas ta jooksis kolm kuud pärast südameatakki ja kahe šundi paigaldamist Briti Südamefondi toetuseks seitsme järjestikuse päevaga seitsmel mandril seitse maratoni.

Muuhulgas teeb Fiennes juttu ka oma elu naljakamatest seikadest, näiteks sellest, kuidas tal tuli telesaate „Top Gear” võidusõidurajal alla vanduda Kate Mossile või kuidas ta pidi pärast Sean Connery tagasitõmbumist äärepealt James Bondi mängima – lõpuks tehti valik siiski Roger Moore’i kasuks, sest Fiennes sarnanevat „näo poolest pigem talutöölise kui inglasest džentelmeniga”. Nii pididki maailma filmisõbrad ootama Ranulphi nõbude Ralphi ja Josephi sirgumist, enne kui Fiennesi nimi kinoekraanidel kuulsust koguma hakkas.

Kõikvõimalike rekordite ületamisega on Fiennes kogunud heategevuseks miljoneid naelu. 1993. aastal nimetati ta „inimsaavutuste ja heategevuse” eest Briti impeeriumi ordu (OBE) ohvitseriks. Lisaks on ta saanud Polaarmedali koos ainulaadsete Antarktika ja Arktika lisalintidega.

Priit Põhjala