Tagantjärgi imestan, kuidas õpetajast-kasvatajast ema, kel tihti vaid poolteist päeva vaba aega, kõik need koristamised-pesemised-triikimised jõudis ära teha? Ja millal ta puhkas? Ei olnud ju pesumasinad ega tolmuimejad nii “intelligentsed” nagu tänapäeval, pesupulbritest rääkimata. Mingist ajajärgust on silme ees pilt, et vann on otsast otsani ligunevat pesu täis ja vanni kõrval müriseb vana truu pesumasin Riga. See teenis meid 1990ndate alguseni, ehkki isa tegi vahepeal meie ja tädi masinast “uue Riga”. Kui üks masinatäis oli kaks korda läbi pestud, väänasime pesu käsitsi välja ja vannist järgmine laar sisse. Ja nii mitu masinatäit järjest. Kui oli mustem pesu, tuli ka pesumasinas vahepeal vett vahetada, aga sel ajal ju veemõõtjaid polnud. Lõpuks tuli kogu see puhas pesu kolm korda läbi loputada ja käsitsi välja väänata. Ema kasutas pesemiseks mingit Venemaa pulbrit, vist oli Lootos ja vahel pesi ka selleaegse reklaami kohaselt – vana hea pesuseebiga.