Üheksateistaastase Harold Chaseni kinnisideeks on surm. Ta lavastab enesetappe, et oma ennast täis ema šokeerida, sõidab surnuautoga ja osaleb võhivõõrastel matustel. Seitsmekümne üheksa aastane Maude Chardin aga hoopis jumaldab elu. Ta vabastab linna kõnniteeäärsetelt puid ja istutab neid ümber metsa, joonistab kirikus skulptuuride nägudele naeratusi, ning „laenab“ autosid, et nende omanikele meelde tuletada, et elu on üürike – täna siin, homme läinud! Nende kahe juhuslikust kohtumisest kujuneb iseäralik ja peadpööritav armulugu ning Harold õpib, et elu on elamist väärt ja kuidas bandžot mängida.