Koostanud Mart Velsker

AGA SINA EI VASTA. SURM EESTI LUULES

Surmamotiive leidub peaaegu kõikide eesti luuletajate loomingus; isegi armastus võib olemata olla, aga surm tavaliselt mitte. Mõned luuletused ülistavad surma kaudu elu, mõned püüavad leinas lohutust pakkuda; ühed viskavad kaduviku üle nalja, teised on valusalt tõelised.

 

Käesolevas antoloogias on valik surmateemalisi luuletusi ligi sajalt eesti luuletajalt, teiste hulgas Karl Eduard Söödilt, Marie Underilt, Henrik Visnapuult, Uku Masingult, Kalju Lepikult, Hando Runnelilt, Andres Ehinilt, Jaan Kaplinskilt, Ene Mihkelsonilt, Jüri Üdilt, Doris Karevalt ja Maarja Kangrolt.

Rufi Thorpe

MARGOL ON RAHAMURED

Margo Millet ‒ Hootersi ettekandja ja endise promaadleja tütar ‒ on alati teadnud, et peab elus ise hakkama saama. Ta astub kohalikku kolledžisse, kuigi ei tea veel, kuidas raha teenida, aga küll ta hakkama saab. Aga lühike suhe õppejõuga lõpeb ootamatu rasedusega ning hoolimata kõigi soovitustest otsustab Margo lapse alles jätta.

 

Kahekümnesena on ta üksikema, töötu ja isegi üüri maksmine näib võimatu. Kui aga tema ammu võõraks jäänud isa Jinx sisse kolib ja nõustub last hoidma, tekib Margol plaan: ta loob OnlyFansi konto ja kasutab isa maadlusmaailma nippe, et endale publikut võita. Idee osutub ootamatult edukaks – kuid kas kuulsus lahendab kõik probleemid või toob kaasa uued?

 

Vaimukas päevakajaline romaan noorest naisest, kes püüab haarata enda kätte ohjad oma elu ja loo üle maailmas, mis ei tee seda talle kergeks.

Elo Selirand

MATA MU SÜDA TELEMAJJA

„Mis juhtub peale esimest tundi?“ küsis Elo oma esimese suure otseülekande eel.

„Nagu elu on näidanud, algab siis kaos,“ tähendas pearežissöör isalikult vastuseks.

„Telesaade ei saa valmis. See läheb eetrisse. Alati,“ kirjutab režissöör Elo Selirand, kasutades Mati Talviku sõnu. Matit sundis ta ühe saate käigus üle Narva jõe ujuma, aga huvitaval kombel oli saatejuht režissööri kapriisiga nõus.

 

Elo on teinud režissöörina tuhandeid tunde otseülekandeid ja salvestanud laste-, teatri-, lavastuslikke saateid. Nii suur- kui minivorme. Töötanud raadios, olnud mängufilmide juures režissööri esimene assistent, kirjutanud 10 raamatut. Osa neist Aliis Jõe nime all. „Tormpuudlane“ sai A. H. Tammsaare preemia.

 

Autorile omase huumoriga („huumor“ on siin veel vähe öeldud – see raamat ajab luksumiseni naerma) kirjeldab ta olukordi ja räägib inimestest, kes on ekraanil, ja neist, kes jäävad kaadri taha.

 

„Ning nagu kaadri autor on jäänud ajas anonüümseks, on jäänud anonüümseks paljud inimesed, kelleta miljonite elu oleks teistsugune. Liialdamata. Mul on hea meel, et ma saan mõnest neist kirjutada.“

 

Paavsti külaskäik Tallinna, tragikoomilised seigad matuseülekannetelt, staaroperaatori tuleristsed, murtud luud ja haiglast põgenemine … Ükski saade ei ole lihtsalt saade – see on seiklus, milles pead sa vastu pidama. Parem on nina mitte norgu lasta.