Marie Kondo

RÕÕM KORRASTAMISEST

Ülimaalt populaarse KonMari korrastamise meetodi autor Marie Kondo uus raamat „Rõõm korrastamisest“ laiendab eelmisest raamatust „Jaapani korrastuskunst“ tuntud teemasid ning õpetab korrastama kodu erinevate teemade, tubade ja esemegruppide kaupa – siin on soovitusi riiete, köögitarvikute, nipsasjade, raamatute ja palju muu osas. Raamat on rohkelt illustreeritud.

Laura Baldini

UUE AJA ÕPETAJA – MARIA MONTESSORI

1896. aasta Rooma. Noor Maria Montessori on vapustatud, kui kohtab psühhiaatriahaiglas väidetavalt nõdrameelseid lapsi. Lagedas ruumis valitseb kummituslik vaikus ja laste nägudel peegeldub sügav kurbus. Aga kui Maria käsib anda neile mänguasju, ärkavad lapsed ellu. Arstid on muutusest hämmingus. Maria jaoks on see üks suuremaid õnnehetki ja erakordse pedagoogikarjääri algus. Kuid varsti paneb armastus kolleegi vastu ta elu raskeima valiku ette.

 

Beate Maly ehk Laura Baldini omandas lasteaiaõpetaja elukutse. Esmalt töötas ta lasteaednikuna ning avaldas lasteraamatuid ja pedagoogikateoseid. Esimese ajaloolise romaani „Hebamme von Wien“ („Viini lapsehoidja“) avaldas ta 2008. aastal. Romaani kirjutamise kõrval õppis ta laste varajast arendamist ning hakkas hiljem sel alal tööle. Maria Montessori elu ja töö on talle aastaid huvi pakkunud. Beate Maly on abielus ning elab mehe ja kolme lapsega Viinis.

Arthur Bloch

MURPHY SEADUSTE TÄIELIK KOGU

Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus!

 

„Murphy seaduste täielik kogu“ sisaldab sadu aegumatuid seadusi, tähelepanekuid ja tarkuseteri elu frustreerivate paratamatuste kohta, olgu nendeks siis juhmarditest bossid, isehakanud eksperdid ja tänamatud külalised või ennustamatu ilm ja üha alt vedav kodutehnika.

 

Bürokraatiat, alluvussuhteid, poliitikat, teadust, tehnikat, kontoriolmet, meditsiini, sporti, reisimist, kokkamist ja veel paljut muud käsitlev kogumik on väärt abimees kõnekirjutajale ja toostiütlejale, aga ka lihtsalt hea meelelahutus igavuse peletamiseks.

Ketlin Priilinn

EMILY RAAMATUKLUBI

Emily, 29-aastane raamatukoguhoidja, asutab raamatuklubi ning tutvub seal 54-aastase Kerstini ja 33-aastase Millaga. Kuigi naised on üsna erinevad, saavad neist peagi head sõbrannad. Kui Milla ühtäkki salapärastel asjaoludel kaob ja politseiuuringud ei paista mingeid tulemusi andvat, otsustavad Emily ja Kerstin asja ise uurima hakata. Samal ajal peab Emily toime tulema üheksa-aastase tütre kasvatamise ja pühapäevaisast eksabikaasaga ning otsustama, kas ta on viimaks ometi valmis uueks romantiliseks suhteks.

 

Heljo Mänd

VÄIKESED VÕILILLED

„Väikesed võililled“ on kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu.

 

Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori

 

Sayaka Murata

INIMENE HELENDAVAST KLAASKASTIST

Keiko pole õieti kunagi hästi teistega kokku sobinud, ei kodus ega ka koolis, aga kui ta lõpuks 18aastasena Smile Marti kaupluses tööle hakkab, kõik muutub. Sest erinevalt teistest paikadest kehtivad poes kindlad sotsiaalse käitumise reeglid, millest Keiko aru saab – paljud neist on lausa poe käitumisjuhendis mustvalgel kirjas. Ta annab oma parima ja suudab „normaalse inimese” rolli mängida enam-vähem täiuslikult.

 

Kõik oleks hästi, kui ta pere ja lähedased ei avaldaks aina kasvavat survet, et ta endale mehe leiaks ja „päris“ karjääri teeks. Lõpuks ei jää Keikol üle muud, kui teha midagi meeleheitlikku …

Ben Macintyre

AGENT SONJA

Kui üks elegantne koduperenaine 1942. aastal vaikses Inglise linnakeses kodust väljus, teadsid naabrid, et pr Burton võiks minna näiteks perele toitu ostma. Tegelikult oli ta aga üks ajaloo suurimaid naisspioone, sünnipäraselt Ursula Kuczynski, koodnimega Sonja. Saksamaa juut, veendunud kommunist, Punaarmee polkovnik ja ülimalt osav luuraja, kes osales mitmes 20. sajandi ohtlikumas operatsioonis Mandžuuriast Šveitsini.

„Agent Sonja” on põnev ülevaade ühe naise elust, mis liikus samas rütmis kommunismi tõusu ja langusega. Tunnustatud ajaloolase Ben Macintyre’i sulest on varem eesti keeles ilmunud „Spioon ja reetur”.

 

Michelle Marly

MADAME PIAF JA ARMASTUSE LAUL

Pariis 1944. Saksa okupatsiooni lõppedes süüdistatakse Édith Piafi koostöös sakslastega. Tuntud lauljatari ähvardab esinemiskeeld. Püüdes meeleheitlikult tõestada oma süütust, satub Piaf kokku noore andeka laulja Yves Montandiga. Nad alustavad koostööd ja üsna peagi ka armuvad. Yves’i armastus ja sellega kaasnevast õnnetundest inspireerituna kirjutab Édith laulu, mis teeb temast legendi – „La vie en rose”.

 

Édith Piaf kehastas julgust armastada kogu hingest ja pingutada muusika nimel viimse detailini. Elu ei kohelnud teda alati siidkinnastes – ta elas tänaval, kaotas lapse, seisis rohkem kui ühel korral kuristiku serval. Kuid kõigest hoolimata jäi ta alati truuks muusikale ega kahetsenud midagi – „Non, je ne regette rien”.

 

Robert Thorogood

MARLOW´ MÕRVAKLUBI

Judith Potts on 77-aastane ja õnnelik nagu linnuke oksal. Ta elab üksinda oma päevinäinud häärberis Marlow linnakese serval ja nii talle just meeldibki – kellelgi pole tema tegemistega asja, keegi ei nääguta, kui palju viskit ta võib juua, ning kas teha tuleks midagi targemat, kui ajalehtedele ristsõnu koostada.

 

Ühel õhtul Thamesis ujumas käies satub Judith aga jõhkra mõrva tunnistajaks. Kuna politsei ei usu tema jutust sõnagi, otsustab tragi vanaproua asja ise uurima hakata. Juhuse tahtel leiab ta endale paar ootamatut abilist: Suzie on kohalik „maa sool“ ja koerajalutaja, Becks aga vikaari äärmiselt siivas ja veidi peps abikaasa. Koos saab neist Marlow’ mõrvaklubi.

 

Kui leitakse järgmine laip, on naistel selge, et lood on kurjad – nad seisavad vastamisi päris elus sarimõrvariga. Ja mõistatus, mida nad on lahendama asunud, võib osutuda lõksuks, millest nad ei pruugigi pääseda …

 

Ljudmila Ulitskaja

VÕÕRAD LAPSED

„Võõrad lapsed” sisaldab kahte novellitsüklit Ljudmila Ulitskaja lapsepõlvest Moskvas vahetult pärast Teist maailmasõda. Neis novellides elustuvad 1943. aastal sündinud kirjaniku lapsepõlve lõhnad ja meeleolud, aga ka hirmud, unistused, kahtlused ja ihad. Lugejale avaneb Stalini-aegse hiidriigi pealinna varjatud kastiühiskond, kus näilisele võrdsusele vaatamata kehtivad ranged seisusevahed. Ent eeskätt on tegemist meisterlikult kirja pandud lühiproosaga, mis jätkab Anton Pavlovitš Tšehhovi traditsioone. Need on liigutavad, siirad, naljakad ja nukrad väikesed lood, millest kumab läbi Kõiketeadva Jutustaja täiskasvanu-tuleviku vari.