Sophie de Baere

EMADE SALADUS

Kolm naist, kaks ajastut, üks kadumine.

 

Aastal 2004 naaseb Colette Legendre pärast pikka eemalolekut lapsepõlvekoju, kõrvalisse maakohta Morvanis, et hoolitseda sureva ema eest ja heita valgust vanale perekonnasaladusele – oma vanema õe Marthe’i kadumisele ühel 1969. aasta juuliõhtul.

 

Mis Marthe’iga juhtus? Miks tema pere nii kaua vaikinud on? Neile küsimustele vastuseid otsides paljastab Colette palju rohkem, kui esialgu lootis, ja on sunnitud tõdema, et see, mida ta seni uskus, jääb tegelikkusest kaugele …

 

Vaheldumisi Colette’i otsingutega kirjeldab autor Marthe’i elu 1950. ja 1960. aastatel, viies lugeja jäikade eelarvamuste ja rangete tabude, keelatud armastuste ja vallasemadele mõeldud „emadekodude“ aega – ajastusse, mil naistel oli vähe õigusi, kuid seda rohkem kirge ja mässumeelsust.

Allison Pataki

KEISRINNA JUHUSE TAHTEL. ROMAAN KEISRINNA SISSIST

Viieteistkümneaastane Elisabeth, hüüdnimega Sissi, ei oska aimatagi, et tema elu muutub Habsburgide õukonda saabumise hetkel igaveseks. Ta on tulnud sinna koos oma vanema õega, kellest peab saama noore keisri Franz Josephi abikaasa. Kuid saatusel on teised plaanid.

 

Sissi ja Franz Joseph armuvad ning noorest Baieri hertsoginnast saab Austria keisrinna. Ent sädeleva õukonnaelu varjus miilavad ka intriigid, võimuvõitlus ja perekondlikud konfliktid. Sissi peab leidma oma koha halastamatus keisririigis ning võitlema selle nimel, et säilitada nii oma vabadus kui ka keisri armastus.

 

Allison Pataki haarav ajalooline romaan äratab ellu legendaarse Sissi, kauni, isepäise ja vastuolulise naise, kellest sai üks Euroopa armastatumaid keisrinnasid.

David Walliams

SUPERNUHK

Ameerikast Inglismaale suunduva suure reisilaeva pardal mõrvatakse maailma parim detektiiv. Kes küll selle kuriteo lahendaks?

 

Muidugi amatöördetekiiv Dilly ja tema koerast abiline Watson!

 

Kuid esimene mõrv ei jää kaugeltki viimaseks. Ja üritades külmaverelist tapjat tabada, saab Dilly peagi aru, et ohus on ka tema enda elu …

Sylvester Stallone

TREPID

Oscariga pärjatud Hollywoodi legendi, näitleja ja stsenaristi Sylvester Stallone’i mälestusteraamat „Trepid“ on karm, inspireeriv ja südantliigutav lugu tema ebatavalisest teekonnast filmimaailma tippu.

Pealkiri „Trepid“ viitab filmi „Rocky“ kuulsale kaadrile, kus Sylvester Stallone jookseb üles Philadelphia kunstimuuseumi treppidest, kuid see kujund iseloomustab ka kogu tema elu, kus on tulnud suure vaevaga ülespoole rühkida ja ennast tõestada. Stallone jutustab oma keerulisest lapsepõlvest, kooliaastatest ja lootusetuna tundunud läbimurdest filmimaailma. Mälestusteraamatu fookus on aastatel, kui Stallone saabub New Yorki, püüab raskustest hoolimata järgida oma kutsumust, läbi suruda „Rocky“ stsenaariumi ja selles filmis ka ise peaosa mängida. Triumf saabub Oscarite jagamisel 1977. aastal.

See on raamat unistustest, raskest tööst ja tahtejõust.

Dace Vīgante

LOOMU POOLEST ROMANTIK

Dace Vīgante (1970) romaani „Loomu poolest romantik“ (läti keeles „Romantiķis”, 2022) räägib võidusõitja Haralds Vindinieksi elu ja perekonna loo. Tegevus hõlmab aastaid 1938–1993, mil tegelaste saatust mõjutasid kaks okupatsiooni, Teine maailmasõda, nõukogude aeg ja uue ärkamisaja tuuled.

 

Raamatu kirjutamise impulsiks oli Dace Vīgante isa päevik, kus ta kirjeldas oma tehnikaharrastust, sellesse maetud aega ja raha, võistlusi, kus ta oli osalenud.

 

„Just sport, täpsemalt – minu isa päevik – oli selle mu kirjandusliku avantüüri algimpulss,“ kirjutab Dace Vīgante romaani järelsõnas. „Paks kaustik tolmus aastaid mu raamaturiiulil, tundudes pööraselt igava lugemisainena – üksipäini tehnikast ja võistlustest, elust enesest praktiliselt mitte midagi. Ühel päeval võtsin kaustiku ette ja lugesin selle ühe jutiga läbi, see ei lasknud mind enne lahti, kui olin keeranud viimase lehekülje. Mulle oli ilmselge, et ma ei tohi sellist donkihhotluse vaimu kajastust unustusse jätta. Ei jäänud üle muud, kui pidin kirjutama romaani elust.“

 

Raamat ei räägi mitte ainult spordist, vaid arutleb, mis annab unistustele hoogu, milleks moondub kirg, kui sellel puudub võimalus end väljendada, kuidas kujunevad isiksused.

„Olen alati tahtnud kirjutada romaani tavalisest inimesest. Minu ainsaks õigustuseks on tõsiasi, et raamat sündis sellest tabamatust, sügavast ja sõnulseletamatust jõust, mida nimetatakse armastuseks,“ ütleb autor.

Mairi Laurik

ELUGA EI MÄNGITA

Eluga ei mängita. Surmaga ka mitte.

 

Mitte keegi poleks pidanud nägema surnuid, mitte keegi poleks pidanud neid siit spetsiaalsete, peaaegu rituaalsete sõnadega edasi saatma. Inimeste peade kohal ei peaks olema liivakellalaadseid moodustisi, millelt saab välja lugeda, kui kergelt või raskelt oli kellegi elutee kulgenud, ning mitte kellelgi ei oleks normaalsuse mõistes tohtinud olla võimu teada, mis juhtuma hakkab.

 

Roomet oskas, nägi ja teadis seda kõike. Ja veel kübekese rohkem.

 

Aga ta oli rikkunud peamist reeglit – mänginud eluga. Ja sellel on alati kaks poolt. Ühed kardavad, et Roomet võib seda jälle teha, kuid teises kontekstis. Ja teised, kes loodavad, et ta seda teises kontekstis teeks. Too viimane oleks kriminaalkorras karistatav igas riigis.

 

 

Roomet astus esimest korda lugejate ette romaanis „Mina olen Surm“. Siis veel ei mõistnud ta lõpuni oma kummalist ja hirmutavat väge ning pidi hakkama saama koolikiusuga, mis saatis teda kui „teistsugust“.

 

Järjeromaanis „On aeg!“ õpib Roomet gümnaasiumis ja proovib teiste Surmade abiga oma võimetes selgust saada.

Nikola Kucharska

USU VÕI ÄRA USU: LOOD LOHEDEST

Suhkruarhitektuuri silmapaistvaim teos on tükksuhkrust ehitatud loss. USU VÕI ÄRA USU!

 

Kõige suurem lohedele maitsvate krotokivide ladestu asub Maa tuuma lähedal. USU VÕI ÄRA USU!

 

Lohed suudavad keelega limpsata oma küünarnukki. USU VÕI ÄRA USU!

 

Sellest erakordsest raamatust leiad lohede, nende harjumuste ja elu kohta palju fakte ning veel rohkem kuulujutte. Muu hulgas saad teada, kes mõtles välja dõrdõmaalarvutuse, kellega mängivad lohed bingot ja mida nad koolis õpivad.

Kristjan Prii, Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit Kuusk, Liivo Niglas, Tanel Rütman

JÄÄB SEE, MIDA MÕÕTA EI SAA: UHHUDUUR AUSTRAALIAS

Uhhuduuri seitsmes reis viis seltskonna Austraaliasse.

 

Kakskümmend neli aastat on piisavalt pikk aeg, et muutuda jõuaks peaaegu kõik. Tööd, suhted, lapsed, kehad ja maailm meeste ümber. Uhhuduur on selle kõige kõrval kuidagi alles jäänud. Kõik on justkui sama, kuid ei ole ka. Mehed, kes teele asuvad, ei ole enam need, kes eelmise reisi neli aastat tagasi lõpetasid, aga nii on olnud iga kord. Austraalias kohtutakse nii kohalike imelise looduse, põlisasukate kui kohalike eestlastega ning loomulikult ei suju ka seekord kõik sugugi õlitatult.

Mati Laur, Anti Selart

TARTU AJALUGU

Anti Selarti ning Mati Lauri “Tartu ajalugu” võtab kompaktselt kokku Tartu linna loo alates esimese teadaoleva linnuse rajamisest kuni kaasajani. Juttu on nii sõdade perioodist, ülikooli rajamisega kaasnenud suurtest muutustest, nõukogude ajast, kultuurielust ja linnapildi muutumisest. Raamat on illustreeritud jooniste, reprode ja fotodega.

Niina Laitinen

VILLASTE SOKKIDE VALSS

Selles raamatus rännatakse kududes, vaadatakse Soome maastikke ja talletatakse need imelistesse villastesse sokkidesse ja käpikutesse. Inspiratsiooniks on Soome loodus ja mälestusväärsed paigad, kuhu võib rännuteedel põigata. Juhiseid on, nagu ikka, peenest, poolpaksust ja paksust lõngast kootavate pika ja lühikese säärega sokkide ning nendega sobivate käpikute kudumiseks.

TALVEVAIKUS

Raamatus on valimik kodumaist talveluulet koos meie talveteemalise kunstiklassikaga. Luulet on muuhulgas Marie Underilt, Henrik Visnapuult, Ernst Ennolt, Juhan Liivilt ja Leelo Tunglalt, maale ja graafikat Eduard Wiiraltilt, Konrad Mägilt, Kristjan Raualt, Kaljo Põllult jt kunstnikelt.

Susanne von Berg

PRADA. ARMASTUSLUGU, MILLEST SÜNDIS MOELEGEND

Prada: naine, unistus ja legendi algus.

 

Itaalia, 1913: õmblejanna Sofia sõidab väikesest mägikülast Milanosse. Tal on unistus – luua moodi. Neiu leiab tööd Fratelli Prada tagasihoidlikus nahktoodete äris, mida peavad vennad Mario ja Martino. Elu tundub ilus ‒ tänu Sofia erakordsele tootekujundusele teeb ettevõte endale peagi nime kogu Itaalias ning Sofia ja Mario armuvad. Noor naine on väga õnnelik. Siis aga selgub, et Mario polnud temaga aus. Ja Sofia unistus moest ja armastusest nihkub kättesaamatusse kaugusesse …

 

Liigutav ajalooline romaan julgusest, armastusest ja maailma kõige säravama moedünastia algusaastatest.

Lucy Worsley

KUNINGANNAD JA KUNINGAD

Humoorikas rännak läbi inglise kuningakoja kõige tormilisemate, veidramate ja põnevamate hetkede alates kurikuulsast Henry VIII-st kuni kaasajani välja. Raamat pakub haruldase võimaluse kiigata valitsejate magamistubadesse ja köökidesse, riidekappi ja isegi, khm, ööpotti. Juttu tuleb kuninglike residentside majapidamisest ja veidratest kiiksudest ning kõigest sellest, mida seal korda saadeti.

 

Lucy Worsley (snd 1973) on briti ajaloolane ning paljude tele- ja raadiosaadete autor. Tema sulest on eesti keeles varem ilmunud „Kuninganna Victoria“, „Jane Austen ja tema kodud“, „Agatha Christie“ ning „Õukondlased. Kensingtoni palee salajane ajalugu“.

Georgi Gospodinov

AJAVARJEND

Tegevuse keskmes on eriline Šveitsi erakliinik mäluprobleemidega inimestele, kus inimesed saavad elada oma eelistatud ajas või aastakümnes. Idee sellisest ajalisest kapseldumisest või tagasipöördumisest hakkab elama oma elu ning levib üle maailma, nii et puhkevad arutelud ja ning korraldatakse isegi rahvaküsitlusi, et valida, millisesse aega inimesed riikide kaupa sooviksid kapselduda. „Ajavarjend“ ei ole ulmeromaan, vaid pigem tugeva sotsiaalse kommentaariga raamat nostalgiaihast ja populismist.

 

„Ajavarjend“ pälvis 2023 Man Bookeri kirjanduspreemia ning Itaalias Strega preemia parima tõlkeromaani kategoorias.

Georgi Gospodinov (snd 1968) on bulgaaria proosa- ning näitekirjanik ja luuletaja. Ta on avaldanud viis romaani, millest mitmed on tõlgitud või tõlkimisel kümnetesse keeltesse.

Laura Dahlmeier, Franziska Kučera

KUI MA MIDAGI TEEN, SIIS IHU JA HINGEGA

Laura Dahlmeier sai tuntuks eduka laskesuusataja ja olümpiavõitjana. Ta säras spordiuudiste valgusvihus ja tõi koju medaleid. Kuid laskesuusatamine oli vaid üks osa Laura elust ‒ tema suurim kirg kuulus mägedele. Ta kasvas üles saksamaa ühes kõige mägisemas kandis ja vanemad viisid ta kaljudele turnima juba varases lapsepõlves. Ronides ja suusatades jäi ta mäespordile truuks ka laskesuusakarjääri ajal.

 

Oma raamatus kirjutab ta retkedest Alpides, mis nõudsid palju nii vaimselt kui füüsiliselt, aga ka muudest mägedega seotud seiklustest. Ta räägib avatult ohtudest, mida alpinism endaga kaasa toob, jutustab sellest, kuidas loodus talle jõudu annab, ning selgitab põhjusi, miks ta profispordist juba 25. aastaselt loobus. Laura armastas vabadust, mida saab eriliselt kogeda just mägedes, ning innustab ka kõiki teisi oma unistusi ellu viima.