Nikola Kucharska

USU VÕI ÄRA USU: LOOD LOHEDEST

Suhkruarhitektuuri silmapaistvaim teos on tükksuhkrust ehitatud loss. USU VÕI ÄRA USU!

 

Kõige suurem lohedele maitsvate krotokivide ladestu asub Maa tuuma lähedal. USU VÕI ÄRA USU!

 

Lohed suudavad keelega limpsata oma küünarnukki. USU VÕI ÄRA USU!

 

Sellest erakordsest raamatust leiad lohede, nende harjumuste ja elu kohta palju fakte ning veel rohkem kuulujutte. Muu hulgas saad teada, kes mõtles välja dõrdõmaalarvutuse, kellega mängivad lohed bingot ja mida nad koolis õpivad.

Mati Laur, Anti Selart

TARTU AJALUGU

Anti Selarti ning Mati Lauri “Tartu ajalugu” võtab kompaktselt kokku Tartu linna loo alates esimese teadaoleva linnuse rajamisest kuni kaasajani. Juttu on nii sõdade perioodist, ülikooli rajamisega kaasnenud suurtest muutustest, nõukogude ajast, kultuurielust ja linnapildi muutumisest. Raamat on illustreeritud jooniste, reprode ja fotodega.

Susanne von Berg

PRADA. ARMASTUSLUGU, MILLEST SÜNDIS MOELEGEND

Prada: naine, unistus ja legendi algus.

 

Itaalia, 1913: õmblejanna Sofia sõidab väikesest mägikülast Milanosse. Tal on unistus – luua moodi. Neiu leiab tööd Fratelli Prada tagasihoidlikus nahktoodete äris, mida peavad vennad Mario ja Martino. Elu tundub ilus ‒ tänu Sofia erakordsele tootekujundusele teeb ettevõte endale peagi nime kogu Itaalias ning Sofia ja Mario armuvad. Noor naine on väga õnnelik. Siis aga selgub, et Mario polnud temaga aus. Ja Sofia unistus moest ja armastusest nihkub kättesaamatusse kaugusesse …

 

Liigutav ajalooline romaan julgusest, armastusest ja maailma kõige säravama moedünastia algusaastatest.

Georgi Gospodinov

AJAVARJEND

Tegevuse keskmes on eriline Šveitsi erakliinik mäluprobleemidega inimestele, kus inimesed saavad elada oma eelistatud ajas või aastakümnes. Idee sellisest ajalisest kapseldumisest või tagasipöördumisest hakkab elama oma elu ning levib üle maailma, nii et puhkevad arutelud ja ning korraldatakse isegi rahvaküsitlusi, et valida, millisesse aega inimesed riikide kaupa sooviksid kapselduda. „Ajavarjend“ ei ole ulmeromaan, vaid pigem tugeva sotsiaalse kommentaariga raamat nostalgiaihast ja populismist.

 

„Ajavarjend“ pälvis 2023 Man Bookeri kirjanduspreemia ning Itaalias Strega preemia parima tõlkeromaani kategoorias.

Georgi Gospodinov (snd 1968) on bulgaaria proosa- ning näitekirjanik ja luuletaja. Ta on avaldanud viis romaani, millest mitmed on tõlgitud või tõlkimisel kümnetesse keeltesse.

Laura Dahlmeier, Franziska Kučera

KUI MA MIDAGI TEEN, SIIS IHU JA HINGEGA

Laura Dahlmeier sai tuntuks eduka laskesuusataja ja olümpiavõitjana. Ta säras spordiuudiste valgusvihus ja tõi koju medaleid. Kuid laskesuusatamine oli vaid üks osa Laura elust ‒ tema suurim kirg kuulus mägedele. Ta kasvas üles saksamaa ühes kõige mägisemas kandis ja vanemad viisid ta kaljudele turnima juba varases lapsepõlves. Ronides ja suusatades jäi ta mäespordile truuks ka laskesuusakarjääri ajal.

 

Oma raamatus kirjutab ta retkedest Alpides, mis nõudsid palju nii vaimselt kui füüsiliselt, aga ka muudest mägedega seotud seiklustest. Ta räägib avatult ohtudest, mida alpinism endaga kaasa toob, jutustab sellest, kuidas loodus talle jõudu annab, ning selgitab põhjusi, miks ta profispordist juba 25. aastaselt loobus. Laura armastas vabadust, mida saab eriliselt kogeda just mägedes, ning innustab ka kõiki teisi oma unistusi ellu viima.

Gabriel Weston

ELUS

Gabriel Westoni jaoks oli arstiteaduskonnas õpetatud anatoomias alati midagi puudu. Meditsiin õpetab, kuidas keha toimib, kuid ei aita meil toime tulla tegelikkusega, mis kaasneb kehas elamisega. Kui Westonist sai kirurg, seejärel ema ja lõpuks ka patsient, hakkas ta üha enam maadlema lõhega teaduslike teadmiste ja inimkogemuse hoomamatu keerukuse vahel.

 

Weston hajutab piirid, mis tavaliselt eraldavad kirurgi patsiendist, ning astub kaugemale sellest, mida teadus meile meie olemuse kohta öelda suudab. Ta keskendub üksikutele organitele, vaadeldes neid mitte ainult operatsioonisaali ereda valguse all, vaid ka nende keskset rolli meie elulugudes. Nii avaneb meie kehast terviklikum ja inimlikum pilt – need on hapramad, hirmutavamad ja imelisemad, kui oleksime osanud ette kujutada.

 

Isiklik, süüviv ja omanäoline „Elus“ on anatoomiaraamat, mis erineb kõigist teistest. See räägib meie kehadest ja sidemetest, eksistentsi rikkusest ja lühidusest ning surelikkuse niidist, mis meid kõiki ühendab.

Catherine Rihoit

JA BARDOT LÕI NAISE

Brigitte Bardot oli prantsuse vaimu kehastus: ilus ja mässumeelne, mossitav ja siis jälle naerusuine. Sõjajärgsetel kuldsetel kümnenditel kujunes temast maailmakuulus seksisümbol, prantslaste rahvusaare ja prantsuse kino ikoon, kes pealtnäha mängleva kergusega muutis sotsiaalseid norme ja mängis kuulsaimate režissööride kuulsaimates filmides.

 

Bardot’ suure edu taga oli tohutu kirg, millega ta suhtus tantsimisse, näitlemisse, meestesse … Aga niisama kirglikult janunes ta ka vabaduse ja lihtsa, normaalse eraelu järele. Kuid mida tähendab normaalne eraelu, kui sa oled maailma pildistatuim naine?

 

Ihaldatud normaalsuse ja vabaduse leidis Bardot viimaks tänu loomadele, kellel ei olnud tema ilust ja kuulsusest sooja ega külma. Teise poole oma elust pühendas ta loomade kannatuste vähendamisele, tehes seda samasuguse kirega nagu kõike muudki.

 

Käesolevas elulooraamatus tutvustab Catherine Rihoit, tunnustatud stsenarist, kirjanik ja biograaf, tüdrukut ja naist BB müüdi taga ning joonistab välja tema sünni ja taassünni kroonika, pakkudes ühtlasi sissevaadet tervesse ajastusse.