Suzanne Collins

LÕIKUSPÄEVA PÄIKESETÕUS

Kui sind on lavastatud kaotama kõike, mida armastad, mille nimel siis üldse veel võidelda?

 

Viiekümnendate Näljamängude koidikul haarab Panemi ringkondi hirm. Sel aastal võetakse nende kodudest Vaigistusveerandsaja auks kaks korda rohkem tribuute.

 

12. ringkonnas püüab Haymitch Abernathy võimalikult vähe mõelda oma šanssidele. Tema jaoks on tähtis see päev vaid üle elada ja armastatud tüdrukuga koos aega veeta. Kui loosirattast tõmmatakse Haymitchi nimi, purunevad kõik tema unistused. Perest ja armsamast eemale rebituna sõidutatakse ta Kapitooliumi koos 12. ringkonna kolme ülejäänud tribuudiga: sundkäitumisega šansimeistri, linna kõige snoobima tüdruku ning väikese sõbraga, kes on talle otsekui õe eest. Mängud algavad ja Haymitch mõistab, et tema kaotus on juba ette määratud. Ometi tõmbab teda võitlusse … ja ta tahab, et selle võitluse kaja kostaks surmavast areenist palju kaugemale.

Susanne Lieder

AGATHA CHRISTIE

 

Tegelikult tahtis Agatha saada pianistiks, kuid suur edu jäi tulemata. Ajaviiteks hakkas Agatha jutte kirjutama, ning kui ta apteegis töötades mürkidega kokku puutus, tuli tal idee kirjutada mõrvalugu, mis saab alguse mürgitamisest. See on mõte, millest ta ei saanud lahti enne, kui oli loo paberile pannud. Ja nõnda see algas. Sealt alates said teda läbi elu saatvateks kaaslasteks detektiiv Hercule Poirot, kellele lisandus veidi hiljem nutikas miss Marple – ja Agatha Christiest sai maailmakuulus krimikirjanik.

 

Mu armas Poirot, tegelikult olite te sageli üks tõeline nuhtlus. Aga tänu teile, kallis Hercule, võin mina end nüüd ikkagi kirjanikuks nimetada.

Agatha Christie

Anna Solyom

NEKO CAFE

Nagore elu on pärast lahkuminekut ja töölt lahti laskmist koosnenud üksteisele järgnevatest probleemidest. Viimase häda veerel leiab vana sõber talle töökoha ettekandjana Neko Cafés, kus seitse kassi loodavad külastajate seast leida uue peremehe. Lapsest peale kasse kartnud Nagore peab nendega toime tulema ning lõpuks õpetab igaüks neist seitsmest talle midagi elamise kunstist.

MESIPUU POOLE. EESTI LUULE KLASSIKAT EDUART WIIRALTI PILTIDEGA

„Mesipuu poole“ on kogumik kodumaise luule klassikat koos Eduard Wiiralti piltidega. Lydia Koidula, Kristjan Jaak Petersoni, Juhan Liivi, Ernst Enno, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku jt luuletuste kõrval on üle kolmekümne Eduard Wiiralti graafilise töö.

A.H. Tammsaare

KÕRBOJA PEREMEES

Nõnda on „Kõrboja peremehes“, nagu igas õiges romaanis, koos, ja üsna võrdväärsetena koos, lausa abiellu heitnud ajatu ja ajalik. See, et me Anna Kiviristi ja Katku Villu armastuse loole ikka veel kaasa elada saame, annab tunnistust, et see lugu võiks toimuda ka täna, nii nagu ta võis toimuda ka tuhande aasta eest ja tõenäoliselt võib toimuda ka tuhande aasta pärast. Aga! Aeg ja olud, mida romaan edasi annab, mida ta endas kätkeb, pole ometi mingi juhuslik garneering või pealiskaudne rüü, mille ajatutelt kangelastelt ükskõikselt võib maha heita. Ajalik ja ajatu on romaanis lahutamatult seotud, ning alati on aeg ja olud, nende täpne edasiandmine ka romaani üheks rikkuseks, üheks põhjuseks, miks teda loetakse tema kaasajal, miks teda loetakse hiljem, kui neid olusid enam ümbertringi leida ei ole.

 

Tõnu Õnnepalu, kirjanik

Joshua Fletcher

JA MIS TUNDE SEE SINUS TEKITAB?

Oled sa kunagi mõelnud, mis toimub terapeudi kabineti suletudukse taga? Või mis toimub selle inimese sees, kes sind seal kabinetiskuulab? Psühhoterapeut Josh Fletcher viib sind endaga kaasa avameelsele ja väga inimlikule teekonnale nelja patsiendi lugudesse ning jagab nende eneseavastamist ja teekonda paranemise poole, andes selle kõrvale ka pildi, mis toimub samal ajal tema enda mõtteilmas: kuidas ta langetab otsuseid, mida ja kuidasöelda, ning millised on raskused, mida ta on sunnitud (sageli oma üllatuseks) ületama, et oma patsiente edukalt aidata.

 

„Ja mis tunde see sinus tekitab?“ on oma sirgjooneliste nõuannetega levinud probleemide – ärevuse, obsessiiv-kompulsiivse häire ja paanikahoogude – puhul abi saamiseks ning praktiliste juhenditega õige terapeudi leidmiseks ühest küljest asjalik ja käepärane käsiraamat, kuid samas teeb autori musta huumoriga vürtsitatud, lootusrikas ja eneseirooniline kirjastiil sellest nauditava lugemisvara ka kõigi nende jaoks, kes pole veel teraapia peale mõelnudki.

 

Siit leiad kõik, mida oled tahtnud teraapia kohta teada (ja mõned asjad, mida ilmselt ei ole)!