Piret Raud

MERI

Meri hoolitses oma kalade eest ja luges neile alati unejuttu. Kui ühel päeval olid kalad liiga lärmakad, meri ärritus ja läks minema. Nüüd polnud kaladel enam kedagi, ainult näljane kass tundis nende vastu huvi …

 

“Meri” on Piret Raua fantaasiarohke lugu sõprusest ja lugemise tähtsusest.

Rachel Lynn Solomon

TÄNA, ÕHTUL, HOMME

Neil McNair ja Rowan Roth on võrrelnud eksamitulemusi ja keskmisi hindeid, võistelnud kõiges kuni lõuatõmbamiseni kehalises. See on olnud üks lõputu sõda, mille osaks on alati üksteisele väikeste käkkide keeramine. Nüüd on see peaaegu läbi. Jäänud on viimane, kõige tähtsam võistlus: üks neist, Neil või Rowan, kuulutatakse lennu parimaks lõpetajaks. See juhtub TÄNA. Pärast lõpuaktust ei pea nad teineteist enam kunagi nägema.

Kuid siiski – jäänud on veel „Ulg“, abiturientide kogu linna hõlmav aardejaht. ÕHTUL otsustavad Neil ja Rowan ühendada jõud, et jahtida võitu, kui neid jahivad nende oma klassikaaslased.

HOMME …? Inimesed muutuvad. Kas nad on nüüd sõbrad?

P.G. Wodehouse

LASE KÄIA, JEEVES!

Kui Bertie Wooster palkab endale kammerteenriks Jeevesi, ei oska ta aimatagi, et on peagi mehest täielikult sõltuv ja et isegi sokid, mida ta kannab, peavad kodurahu nimel pälvi-

ma Jeevesi heakskiidu. Kuid kas see pole väike hind, mida maksta selle eest, et oma imetlusväärse nupukusega päästab Jeeves ikka ja jälle hädast, kui Wooster või mõni tema käpardlikest sõpradest on taas täbarasse olukorda sattunud?

Kersti Kivirüüt

MINA, RAIMO, 5. KLASS

„Mina, Raimo, 5. klass“ on ilustamata lugu koolielust „kooli kõige suurema päti“ silme ja kõnepruugi läbi. Tegelaste eneseväljendus, arusaam ümbritsevast jm on elust maha kirjutatud ning peegeldab antisotsiaalselt käituvate laste ängi ja kohanemisvalu, mida väljendatakse läbi ropendamise, allumatuse ja väljakutsuva käitumise.

 

Raimo pole hea poiss. Suurem osa tema sõnavarast on selline, et peenemad inimesed seda kuuldes minestavad. Kolme sõbra Artsi, Tauri ja Raimo tõttu kutsutaksegi Uue-Rootsivere kooli viiendikke pättide klassiks: nad saadavad õpetajad pikalt, direktoril pole mingit autoriteeti ja klassivenda kiusatakse ainult sellepärast, et „mis ta siis on selline“. Mida iganes Raimo koos oma sõpradega ka ette ei võtaks, on selge, et pahandus sellest tuleb.

 

Tundub, et kõik on alla andnud. Aga ühel päeval saabub kooli uus õpetaja ning Raimo ja tema sõprade elu pööratakse pea peale.

Ottessa Moshfegh

MINU PUHKAMISE JA LÕÕGASTUMISE AASTA

Kas ta ei peaks olema õnnelik? Ta on noor, ta on ilus, rikkast perekonnast ja prestiižika ülikooli vilistlane. Peab mõnusat ametit trendikas kunstigaleriis ja elab ihaldusväärses korteris Manhattani parimas piirkonnas. Kopsakas pärandus kannab hoolt, et kõik ta vajadused saaksid rahuldatud. Ometi on ta hinges mustav auk, mille põhjuseks pole vaid vanemate kaotus ega ka viis, kuidas tema Wall Streeti kallim teda kohtleb, ka mitte sadomasohhismi kalduv suhe sõber Revaga. On aasta 2000 rahast ja võimalustest kilgendavas linnas – mis saab olla valesti?

 

„Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta“ annab sellele küsimusele raputava vastuse. Läbi aasta kulgev tõeliselt hullumeelne lugu kangelannast, kes püüab ebakompetentse psühhiaatri ja tema määratud ravimiassortii abil võõrandumistsoonist välja murda, näitab kui mõistlik – lausa vajalik – selline võõrandumine võib olla.

M.C. Beaton

VALETAJA SURM

Otse öeldes on Liz Bentley üks igavene valevorst ja see on külaelanikud vihaseks ajanud: nad on Lizi peale ilmaasjata liiga palju oma aega ja osavõtlikkust raisanud. Kui siis ükskord on Lizil tõsi taga ja häda käes, ei võta seda keegi tõsiselt. Isegi Hamish mitte.

Nüüd peab Hamish korraga kasutama nii selget pead kui kõhutunnet, sest üsna varsti on mõrvatuid rohkem kui üks – ja selgub, et Liz pole ainuke fantasöör, kel selles segases loos oma roll on.

Mihkel Tiks, Tanel Tiks

JA KUI TEILE SIIN EI MEELDI…

Hoogne kooliromaan „Ja kui teile siin ei meeldi …“ maalib kuuendas klassis käiva Tallinna poisi Kristjani silmade kaudu tõetruu pildi 1980. aastate koolielust, mida iseloomustasid pidevad sekeldused rangete õpetajatega, pioneeriks olemine, ühiskasulik töö, punased pidupäevad ja absurdsed loosungid.

 

Aga kõigele sellele vaatamata jäid ka toonased koolilapsed ikka lasteks, kes omandasid uudishimulikult uusi teadmisi, ootasid pikisilmi vaheaegu maal, armastasid vempe visata, kuulusid salakampadesse ning vaimustusid uutest põnevatest asjadest, nagu breiktants, arvutid ja elektronmängud.