Rupert Holmes

KUIDAS MÕRVATA OMA TÖÖANDJA

Saatanlikult põnev ja tapvalt vaimukas!

 

McMastersi rakenduskunsti kolledž – mõrvarite akadeemia, mis mõjub Sigatüüka, Downton Abbey ja White Lotuse stiilis kuurordi ristandina ‒ on paik, kus õpitakse, kuidas oma sihtmärk parimal võimalikul viisil maailmast kustutada.

 

Kes poleks vahel mõelnud, kui ilus oleks maailm, kui inimene, kes on sinu vaevade allikas, lakkaks olemast? Kuid tõenäoliselt pole sa kunagi kuulnud McMastersi koolist, mis on pühendunud täiusliku mõrvakunsti õpetamisele. Sisseastumiseks peab üliõpilasel olema eetiline põhjus kellegi kõrvaldamiseks – kellegi, kes tõepoolest väärib saatust, mis pole halvem (ega parem) kui surm. See on paik, kus võid avastada end kursusekaaslase sihtmärgina, ning lõputööks on täiuslik mõrv ‒ ja sellest karistuseta pääsemine.

Heiki Pärdi

STALINI AEG EESTI KÜLAS: MAAST LAHTI, KÕIGEST LAHTI

Käesolev raamat keskendub ajavahemikule Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja mõni aasta pärast seda ehk kõige pimedamale ajale meie lähiminevikus, mil hävitati talud ja kodud ning rööviti varad. Linnaelu „riigistati“ kohe, tööstus- ja äriettevõtted võeti üle kibekiiresti, ent 140 000 taluga seda nii lihtsasti teha ei saanud. Alles  sundkollektiviseerimisega 1940. aastate lõpus võeti rahvalt ära kõik, nii maad kui majandid, ning keerati ka maaelu lõplikult pea peale.

 

Stalini aega Eesti külaelus on uuritud üllatavalt vähe, kuigi sellekohast materjali on ohtralt. Kõnekad oma aja dokumendid on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, aga ka varade üleskirjutused ja erinevad märgukirjad. Neis leidub värvikat infot, mismoodi kulges üleminek ühest maailmast teise n-ö ametlikult, nagu asi pidi olema ja välja paistma. Need ürikud kõnelevad ka sellest, millised olid kolhoosielu igapäevased probleemid, ent esile tulevad ka külaelu mured palju laiemalt.

 

Inimeste hakkamasaamisest annavad haruldaste allikatena pildi nii muuseumide arhiividesse kui ka otse käesoleva raamatu autori kätte sattunud isiklikud päevikud. Väljavõtted nendest annavad lugejale ainulaadse võimaluse tunnetada tollast aega nii, nagu elas seda läbi päeviku kirjutaja. Keerulistes oludes ja iseäranis Stalini ajal võis päevikupidamine sõna otseses mõttes eluohtlik olla, seda enam on meil põhjust nendele inimestele tänulik olla.

 

Raamatus on veidi üle 100 pildi nii muuseumidest ja arhiividest kui ka erakogudest. Viimased neist annavad hea kontrasti propaganda ja tegeliku elu vahel.

Dani Baker

PÄHKEL JA PÄKAD PÜSTI

Kui Linn Sommer pärast abielu purunemist Kanadas uut elu alustab, julgeb ta end jälle õnnelikuna tunda – tulevik näib lootusrikas. Pesuehtne Põhja-Saksa naine, kellel on nõrkus stepptantsu, jalgrattasõidu ja atraktiivsete meeste vastu, sobib idüllilisse Kitcheneri linnakesse nagu valatult. Mis veel parem ‒ ta leiab tööd Saksa pagaritöökojas Hansel & Pretzel. Kõik tundub ideaalne. Ja siis leiab ta pagariäri tagant laiba! Naine otsustab asja omal käel uurida. Ja selleks on tegelikult ka muidu põhjuseid peale selle, et vastutav inspektor on vastupandamatult sarmikas …

Dani Baker on alates 2010. aastast elanud koos perega Toronto lähedal. Kui ta pole parajasti hõivatud skunkide, metskalkunite ja lugematute vöötoravate eemalhoidmisega oma köögiviljapeenardest, kirjutab ta muhekrimkasid, töötab kirjastustes ning annab küpsetamis- ja kokandustunde.

M. C. Beaton

AGATHA RAISIN JA HUKUTAVAD HOBUSED

Ainult Agatha Raisin ise teab, kui reedetu ja kibestununa ta end tunneb, sest Sir Charles Fraith on otsustanud abielluda endast 30 aastat noorema seltskonnatähekese Maryga. Haavale riputab soola tõsiasi, et Agathat pole pulma kutsutud. Hoolimata sellest, et Agatha endale kinnitab, et ta on edukas iseseisev naine, kes saab väga hästi ilma meesteta (eriti Charlesita) hakkama, ning vaatamata tema pingutustele teistele näidata, et Charles on „ainult sõber“, peab ta oma kohuseks välja selgitada, kes on tegelikult too preili, kellest kohe saab leedi.

 

Agatha sukeldub detektiivitöösse ja leiab end õige pea võistlushimulisest ratsaspordimaailmast, saatjaks ootamatud liitlased ja vanad vaenlased ning mõrv, mis vajab kiiret lahendust, et Agatha ise trellide taha ei satuks.

Raymond Queneau

ZAZIE SÕIDAB METTROOGA

Provintsist Pariisi saabunud Zaziel on vankumatu soov – sõita linna kuulsa metrooga. Kuulnud rongijaama vastu tulnud onu Gabrielilt, et alatute metrootöötajate streigi tõttu pole see võimalik, põgeneb hakkaja tüdruk järgmisel päeval onu juurest. Järgnevad ettearvamatud seiklused Pariisis ja sekeldused suurlinna elanikega, üks omapärasem ja petlikum kui teine.

 

Raymond Queneau (1903–1976) oli prantsuse üks omanäolisemaid kirjanikke, kuulsa Oulipo kirjandusrühmituse juhtfiguur. Värvikate tegelaste ja pöörase keelekasutusega romaan „Zazie sõidab mettrooga“ (1959) tõi varem vaid kriitikute tähelepanu pälvinud Queneaule üleüldise tuntuse ja menu ning on jäänud tema populaarseimaks teoseks. Prantslased on „Zazie sõidab mettrooga“ valinud 20. sajandi saja kõige meeldejäävama raamatu hulka.

Koostanud Katrin Kaarep

SA TULID NAGU PÄIKENE

“Sa tulid nagu päikene” on raamat armastuse kujutamisest luules ja kunstis. Kogumikus on armastusluulet muuhulgas Lydia Koidulalt, Juhan Liivilt, Henrik Visnapuult, Juhan Liivilt, Marie Underilt jpt autoritelt. Maale ja graafikat on raamatus nii Eesti kui maailma kunstiklassikast, .

Emilia Vuorisalmi

HORMOONIDE TERVENDAV JÕUD

Hormoonid mõjutavad seda, kuidas me mõtleme, tunneme ja käitume. Kui nende toimimist mõista, on võimalik oma elu täielikult muuta.

 

Raamat põhineb Soome „armastuse arsti“ doktor Emilia Vuorisalmi isiklikel kogemustel ning tema teekonnal läbipõlemisest ja südamevalust tagasi tervise ja rõõmu juurde, toetudes uurimustele selle kohta, kuidas meie ajukeemia mõjutab nii emotsionaalseid kui ka füüsilisi vaevusi. Mõistes, millist hormonaalset turgutust me eri olukordades vajame, ning osates selle teadmise abil oma heaolu võimendada, on võimalik luua rõõmsam, elujõulisem ja julgem elu.

 

Asjatundlik teejuht, mis õpetab rakendama armastuse hormoone dopamiini, serotoniini ja oksütotsiini õnnelikuma ja täisväärtuslikuma elu huvides!

Uketsu

VEIDRAD PILDID

Kõhe menuk, mis on tekitabud sentsatsiooni kogu maailmas – õõvastav värske lähenemine krimiromaanile. Näiliselt süütute piltide jada tõmbab lugeja lahendamata mõistatuste ja murdunud psüühikate häirivasse võrku, kus pealtnäha argised asjad omandavad hirmutava tähenduse …

 

Raseda naise näiliselt süütul visandid vanas blogis varjavad kõhedat saladust.

Lapse joonistus kodust sisaldab sünget salajast sõnumit.

Mõrvatu viimasel hetkel tehtud visand juhib harrastusuurija peatpööritavasse tagajamisse, mille lõpus terendab jahmatav avastus.

 

Need üheksa lapselikku joonistust, millest igaühes peitub häiriv vihje, moodustavad raamatu struktuuri, mille abil autor ahvatleb lugejat kokku panema neid kõiki ühendavat üldist taustalugu.

Koostanud Mart Velsker

AGA SINA EI VASTA. SURM EESTI LUULES

Surmamotiive leidub peaaegu kõikide eesti luuletajate loomingus; isegi armastus võib olemata olla, aga surm tavaliselt mitte. Mõned luuletused ülistavad surma kaudu elu, mõned püüavad leinas lohutust pakkuda; ühed viskavad kaduviku üle nalja, teised on valusalt tõelised.

 

Käesolevas antoloogias on valik surmateemalisi luuletusi ligi sajalt eesti luuletajalt, teiste hulgas Karl Eduard Söödilt, Marie Underilt, Henrik Visnapuult, Uku Masingult, Kalju Lepikult, Hando Runnelilt, Andres Ehinilt, Jaan Kaplinskilt, Ene Mihkelsonilt, Jüri Üdilt, Doris Karevalt ja Maarja Kangrolt.