Piret Raud

KEEDETUD HIRVEDE AEG

Lund muudkui sajab, rasket veesegust lumeloppa, mis maha kõnniteele jõudes kohe sulamist alustab. Lill peatub kadunud inimeste tahvli ees, hirmus, et võiks lörtsise klaasi taha paigutatud fotodelt leida oma isa – endise hinnatud maalikunstniku.

 

„Keedetud hirvede aeg“ on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud. Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.

Heini Perälä

HEINIKESE SOKIRAAMAT

Tere tulemast Heinikese maailma!

 

Heini Perälä Heinikki design villased sokid on tuntud oma erksate, jõuliste värvide ja nende hõrkude kombinatsioonide poolest. Pika säärega sokkide meisterlikud peened mustrid ulatavad soonikust varbaosani. Heini esimese oma sokiraamatu inspiratsiooniallikateks on muuhulgas loodus, tähtkujud, traditsioonid ja mütoloogia.

 

Raamatus on 16 mustrilist sokki, millest kaheksal on mõõdud kahe erinevale jämedusega säärele. Sokid on mõeldud kudumiseks peente ja keskmise paksusega lõngadest ja mustrites kasutatakse korraga ainult kahte värvi. Raamatus on ka meestele mõeldud ja lühikese säärega sokke.

Kivi Karla

SOOVIMATU LAPS

See raamat pole hala või enesehaletsus. Ei, kaugeltki mitte! Tahan lugejateni tuua ühe ema käitumise oma pojaga lapsepõlves ja ka hiljem … Selles kirjutises tuleb ette nii lapsepõlvevalu, põhjused, miks üks laps sattus lastekodusse, hilisemat nalja kui ka seiklusi laial ja avaral Venemaal, muuhulgas räägin ka mustlaslaagri ehk tabori köögipoolest tollel ajal. Hilisemas osas tuleb juttu sellest, kuidas minust sai tervendaja ja kuidas sain oma oskused ja teadmised.

Heili Reinart

GRANDIST WERNERI JA SINIMANDRIANI

Rändajad on alati kas minemas või tulemas, nad vajavad ulualust ja kehakosutust. Nii on alati ka pärast sõdu, küüditamisi ja muid hävitustöid võrsunud esimestena tuhast just võõrastemajad ja söögikohad.

 

Pikkamööda hakkasid neist lihtsatest kostikohtadest välja kasvama hotellid ja restoranid, pagaripoekestest ja veinikeldritest said kohvikud ja teemajad.

 

Kuidas kohvipoekesed „tõelisteks Tartu vaimu pesadeks” kujunesid, kes olid restoranide ja lokaalide kunded, mida nad sõid-jõid ja kui kombekalt end üleval pidasid, saab lugeda Heili Reinarti põhjalikust ülevaatest, mida illustreerib üle 100 arhiivifoto.

Abigail Shrier

PAHA TERAAPIA

Tänapäeva noorte vaimne tervis on kehvem kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Enesetappude arv on tõusuteel, lastele kirjutatakse välja tohutul hulgal antidepressante, vaimse tervise diagnoosiga noorte hulk on hüppeliselt kasvanud. Vapustav hulk lapsi tunneb end üksildase ja kurvana ning kardab suureks saada. Mida me valesti oleme teinud?

 

Siin raamatus väidab USA uuriv ajakirjanik Abigail Shrier, et probleem ei ole lastes, vaid vaimse tervise spetsialistides. Tuginedes sadadele intervjuudele lastepsühholoogide, vanemate, õpetajate ja noortega, kirjeldab Shrier seda, kuidas „vaimse tervise tööstus“ on muutnud viisi, kuidas me oma lapsi õpetame, kohtleme, distsiplineerime ja isegi nendega räägime.

 

Enamikust vaimset tervist turgutama mõeldud meetoditest ei ole uuringute järgi tegelikult kasu, kuid nende kõrvalmõjud võivad olla väga tõsised. Vaimset tervist tuleb märgata ja teadvustada – tõsiste probleemidega lastele võib see olla elupäästjaks –, kuid täiesti tavaliste laste korral võib liigne vaimsele tervisele keskendumine teha pigem kahju kui kasu.

 

„Paha teraapia“ on kohustuslik lugemine kõigile lapsevanematele. Teadmine, miks Ameerika vanemate jõupingutused oma laste toetamisel on tagasilöögi andnud, aitab avada silmi ja mõista, mida oma lastega teisiti teha, et kasvatada neist eluterved ja tegusad noored inimesed.

Andrei Kurkov

JIMI HENDRIX LVIVIS

Lvivis toimub midagi kummalist. Ja salapärase haua ümber Lõtšakovskoje surnuaial on kogunenud pentsik kamp. Nende seas on endine KGB ohvitser kapten Rjabtsev ja vananev hipi Alik Olissevitš, kelle järele kagebeelane vanasti luuras.

 

Tarass, kes teenib raha klientide neerukivide väljutamisega väga imelikul viisil, kurameerib valuutavahetuspunktis töötava Darkaga. Noored armunud ei tea seda veel, aga nende saatus on vältimatult seotud kahe üksildase vana mehega, oma aja reliktidega, kes ei peatu millegi ees, et oma kodulinn päästa ja „anomaaliate“ põhjus välja selgitada.

Katherine Pancol

PRUUDIL OLID JALAS KOLLASED SAAPAD. II osa

Romaani „Pruudil olid jalas kollased saapad“ teine raamat viib lugeja tagasi Berléaci veinimõisasse, kuhu perest võõrandunud Muriel jättis ootamatult oma lapsed India ja Louis’ ning kus jätkuvad eri põlvkondade vahelised draamad, varjamised ja rivaliteet. Teeseldakse rõõmu, söögiisu, isegi kergemeelsust, ent tegelikult osalevad kõik valemängus, kus panuseks pole ei rohkem ega vähem kui veinimõisa edasine saatus.

 

Prantsusmaal nii „Downton Abbey“ kui ka „Successioniga“ võrreldud romaan „Pruudil olid jalas kollased saapad“ on paeluva süžeega perekonnasaaga ja sissevaade ühe Bordeaux’ veinimõisa salamaailma.

Rex Stout

POLEGI VEEL PIISAVALT SURNUD

Armee soovib Wolfe’i luureteenistusse värvata, ent too on võtnud pähe, et tahab võidelda lausa rindel. Nii peab Archie (nüüdseks major Goodwin) tema kohasemate liistude juurde meelitamiseks kõvasti pingutama. Wolfe’il tuleb tegeleda surnuga, kes ei taha kuidagi rahus puhata ja kahe kurikavala mõrvariga lausa riiklikku julgeolejkut ohustavates juhtumites.

Caroline Bernard

MINA OLEN FRIDA

Lõpuks saabub suur läbimurre ning New Yorgis avatakse menukalt Frida Kahlo esimene isikunäitus.  Seejärel kohtub Frida fotograaf Nickolas Murayga ja puhkeb kirglik suhe. Frida on kunstilises plaanis astunud välja oma truudusetu mehe varjust ja soovib nüüd sama teha ka armastuses. Ka Nickil on omad nõudmised ning Frida peab otsustama, mida ta õieti elult ja kunstilt soovib.

Blake Mara

KOERTEPARGI DETEKTIIVID

Mõrv?! See pole jalutuskäik pargis…

Heade sõprade Louise´i ja Irina jaoks on üheskoos pargis koertega jalutamine igapäevane tegevus. Sugugi igapäevane pole aga laip, mille nad ühel mitte nii kenal päeval leiavad. Selgub, et tegu on kohaliku ettevõtja Phil Creasey’ga.

Ka Phil oli kunagi linnakese koerajalutajate kogukonna ‒ mida kutsutakse Karjaks ‒ liige, kuid siis tema armas cockapoo suri. Nii tunneb  Kari üksmeelselt, et nende kohus on Phili surma asjaolud välja selgitada. Louise’i ja Irinaga esirinnas avastavad nad end varsti aga silm-silma vastu kohalike uimastimüüjate, varastatud autode äri ja häirivalt suure hulga mürgitatud koeraküpsistega. Kas Kari on hauganud suurema tüki, kui suudab alla neelata, või peaksid nad usaldama oma nina? Kas nad suudavad mõrvari välja nuuskida?