Tänavuse noorteromaanikonkursi võitis Kristi Piiper käsikirjaga „Esimene kord“, mille  peategelane on 15-aastane Anna, kes sattub ootamatult netikiusu ohvriks. Žürii tõstis esile tugevat peategelast ning ajakohase probleemi heas vormis käsitlust, kus peale kirjeldamise pakutakse ka lahendusi. Kristi Piiper (snd 1983) on kirjutanud tosin lasteraamatut ja noorteromaani, ta elab Tartus.

Lisaks andis žürii välja kaks kolmandat kohta ning märkis ära ühe käsikirja avaldamissooviga.

Kolmanda koha pälvisid Liina Vagula käsikiri „Lenda, vaba lind“ ning Kaia Raudsepa „Mina, sina ja nemad“. Käsikirja „Lenda, vaba lind“ peategelane on tüdruk, kes tutvub salapärase metsas kohatud noormehe Joonataniga ning tükk aega segatakse jälgi, kuhu poole lugu hakkab arenema. Käsikirjas „Mina, sina ja nemad“ sõidavad lasterohke pere vanemad välismaale ning vanemad ja nooremad lapsed peavad omapäi hakkama saama.

Ära märgiti Marek Liinevi käsikiri „Raske on olla inimene“, mis kirjeldab peamiselt ühe pere läbielamiste kaudu Eestisse jõudnud sõda ja selle tagajärgi.

 

Tänavu toimus noorteromaani konkurss juba kaheteistkümnendat korda ning konkursile saabus 23 käsikirja. Eesti Lastekirjanduse Keskus ja kirjastus Tänapäev korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, kui võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?“. Nende kaheteistkümne konkursi jooksul on esitatud kokku üle 300  käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 50.  Konkursi žürii koosnes Lastekirjanduse keskuse töötajatest ja kirjastuse Tänapäev toimetajatest. Võistluse auhinnafond on 3500 eurot.

 

Konkursil osalenud käsikirjade teemad olid taas väga erinevad, siin oli kirjeldusi esimesest armastusest, seiklusi kauges tulevikus, värssromaan, mütoloogiat ning kirjeldusi raskustest kohanemisel erinevate muutustega. Silma paistis tegevuskohtade lai geograafia, peale kodumaa toimusid lood ka Argentiinas, Inglismaal, Belgias, Mehhikos ja mujal. Uudistest tuttavatest teemadest oli mõningaid viiteid sõjale ning pandeemiale, kuid domineerisid ajatumad inimlikud teemad. Vähemaks on jäänud ulmekirjandust. Endiselt on valdav osa autoreid naised.

Kõik auhinnatud ja ära märgitud käsikirjad on plaanis avaldada umbes aasta jooksul.

 

Varasemate konkursside parimad:

2000 – Aidi Vallik, „Kuidas elad, Ann?“

2002 – Helga Nõu „Kuues sõrm“, Katrin Reimuse „Haldjatants“ ning Jaan Tangsoo „Hanejaht“

2006 – Diana Leesalu, „Mängult on päriselt“

2008 – Kristiine Kurema, „Jäätunud võõras“; Birk Rohelend, „Enesetapjad“

2010 – Reeli Reinaus, „Must vares“

2011 – 2. koht Reeli Reinausi „Nahka kriipivad nädalad“ ning Kristel Kriisa „Piinatud hinged“

2012 – Kaja Sepp, „Hetk enne homset“

2014 – Ele Arakas, „Esmaspäevad“

2016 – Mairi Laurik, „Mina olen surm“

2018 – Lille Roomets, „Üks väike valge tuvi“

2020 – Jana Maasik „Enne lõppu“