„Mustvalge foto väikesest tumedas supeltrikoos tüdrukust kiviklibuga kaetud rannas. Tagaplaanil on kaljud. Ta istub lamedal kivil, tugevad jalad ette sirutatud, käed kivile toetumas, silmad kinni, pea kergelt küljele kallutatud ja suu naerukil. Üks paks pruun pats on rinnale tõstetud, teine jäetud selja taha. Kõik viitab soovile näha välja nagu Cinémonde’i staar või Ambre Solaire’i reklaam, pääseda väikese tüdruku tagasihoidlikust ja tähtsusetust kehast. Pildi tagaküljel seisab: August 1949, Sotteville-sur-Mer.“

Tuginedes vanadele fotodele, raamatutele ja lauludele, raadiole ja televisioonile, reklaamidele ja ajaleheuudistele ning ka omaenda päevikutele, visandab autor pildi Prantsusmaa ühiskonnast aastail 1941–2006.

ANNIE ERNAUX (snd 1940) on üks tänapäeva tunnustatumaid prantsuse kirjanikke, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (2022). Ohtralt auhinnatud „Aastaid“ peetakse tema suurteoseks ja revolutsiooniks autobiograafiakirjutuses – n-ö kollektiivseks autobiograafiaks, mille aines tuleb isiklikust elust, keskmes on aga ümbritsev ajastu ja ühiskond.