“Ajavärin” on Kurt Vonneguti 1997. aastal ilmunud poolautobiograafiline teos, mida autor ise kirjeldas kui “hautist”, milles ta vaheldumisi lõpetab romaani, mille kallal on juba aastaid vaeva näinud ja nostalgitseb erinevaid elusündmusi meenutades.

Vonnegut kasutab ajavärina, tegevuste tahtmatu kordamise, mõistet determinismi idee avamiseks, mida ta on erineval viisil teinud ka paljudes teistes teostes. Peategelane on taas kord Kilgore Trout, kelle autor väidab olevat surnud 2001. aastal kirjanike puhkekodus Xanadu Rhode Islandil.

Nagu enamasti, koosneb teos paljudest anekdootlikest lugudest sageli Vonneguti enda perekonnast, sedapuhku on keskmisest rohkem märgata surma ja inimeste viimseid sõnu puudutavaid episoode.