Vladimir Beekmani mälestusteraamat viib lugeja seiklema 1950.–1980. aastate kirjandus- ja kirjastusmaailma. Kuid mitte ainult.

„See raamat ei kujuta endast korrapärast memuaarteost, mis käsitleks soliidses kronoloogilises järjekorras kogu mu elukäiku. Niisugust ei tahtnud ma kirjutada, ja küllap oleks seda ka üksjagu igavam lugeda. Kirjutasin hoopis vabamalt asjadest ja sündmustest, mis mulle minevikust vastu sähvatasid, mida oli hea meenutada ning mis annaksid ise uusi seoseid. Need on pigem impressioonid pikast elust kui kohustuslik kulgemine punktist A punkti B,” ütleb autor oma mälestustele saateks.