“Alliksaar, nii oma elus kui luules, oli võib-olla viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas. Lennuka vaimsuse latt oli kõrgel, ja mis sellest allapoole jäi, see lihtsalt ei läinud luuletajale korda. Alliksaart on nimetatud luuleuuendajaks, mida ta kahtlemata ka oli. Samas aga – mis on ehk tähtsamgi – oli miski määrav temas just sügavalt vanamoeline nii tema oma kui hilisema aja taustal,” kirjutab kogu koostaja Paul-Eerik Rummo. Raamat on jätkuks juba ilmunud valimikele Shakespeare’i, Puškini ja Underi armastusluulest.