Aastaid kogutud ja sõelutud allikmaterjalid – usutlused, kirjad, päevikuväljavõtted, mälestused, fotod – toovad meie ette elavana Betti Alveri, ühe luuletippudest, säravamaist, kes eestlasil olemas on. Erinevad allikad selgitavad, täiendavad ja süvendavad üksteist. Avanevad leheküljed elust, milles on nii vaesust kui rikkust, nii ainulist enesemääramist kui saatuslikku määratust. Koos Heiti Talvikuga ja ilma. Koos teistega ja siiski omaette. Tahaks loota, et pole ületatud piiri, kus kõik muutub üksnes “padades ja tolmus sorimiseks”. Ja et ikka jääb sõelale olulisim – Betti Alveri Sõna.
Enn Lillemets, koostaja

Arvustus Eesti Päevalehes