See raamat ei ole Jossif Vissarionovita Stalinist. Ei heast ega halvast. Ehkki siin kohtab mitmeid tegelasi punase tsaari õukonnast, Stalinit ennastki, pole tegu ajaloolise romaaniga. See on isevärki sissevaade kirjaniku lapsepõlve, uurimus nõukogude diplomaatide peres sirguva lapse mentaliteedi muundumisest, nooruki maailmapildi kujunemisest, noore mehe spontaansest mässust Süsteemi vastu. Ent ennekõike on see lugu isa ja poja suhetest, kahe põlvkonna pattude vastastikusest peegeldusest ja ühtlasi pilguheit ühele ammusele kirjanduslikule skandaalile peaosalise silmade läbi.

Arvustus Arkaadias

Arvustus Eesti Ekspressis