Ajatud eksistentsiaalsed küsimused, nagu jumaluse müsteeriumi mõistmine, usu ja teadmiste vastuolu, tõe ja õiguse tõlgendamine ning meie endi loodud maailmavaate muutumatus leiavad käesolevas romaanis uusi filosoofilisi seisukohti ja vaatepunkte.

Mõned peidetud tsitaadid ja kirjeldused romaanis „Ketserid ja patused“ vihjavad A. H. Tammsaare romaanile „Põrgupõhja uus Vanapagan“ ja Bernard Kangro „Taeva võtmetele“ kavatsusega tekitada lugejas äratundmisrõõmu, samuti märkida kokkukuuluvust: need kolm romaani on käsitletavad Vanapagana-triloogiana Siiski on romaan „Ketserid ja patused” kirjutatud iseseisva tervikuna.

Tutvu raamatuga