Mina olen juba seitsmeaastane. Varsti saan kaheksaseks. Ja käin esimeses klassis. Minu nimi on Jasper Rufus. Need mõlemad on eesnimed. Ärge seal muiake midagi! Ja kutsuge mind lihtsalt Jassiks, eks ju. Nagu poisidki koolis kutsuvad. Mu emme käib tööl. Tal on vahel väga pikad tööpäevad. Siis tuleb vanaema meile. Mind valvama. Nagu ta ütleb. Ja mulle süüa tegema. Kui ta muidugi aega saab. Aga enamasti olen ma kodus üksi. Ja söön seda, mida emme on mulle valmis pannud. Sest ka vanaema käib ju tööl. Mul ei ole isa. Päris mitmel meie klassi poisil pole samuti isa. Aga mind see ei aita. Tegelikult peaks isa olema ju igal lapsel.

Henno Käo (1942–2004) sündis Saaremaal, õppis Tartu kunstikoolis, Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja Tallinna kultuuriülikoolis, töötas nukufilmide lavastaja ning kunstnikuna. Eelkõige tunti teda aga kui lastekirjanikku ja illustraatorit.