Moskva – Petuški
Venedikt Jerofejev
«Kohemaid, kui Savelovski vaksalis rongist maha tulin, jõin hakatuseks klaasitäie subrovkat, kuna ma tean omast käest, et mis hommikusse rohuvõtmisse puutub, pole inimkond veel midagi paremat suutnud välja mõelda. Nõndaks. Klaasitäis subrovkat. Ja hiljem, Kaljajevskajal, teine klaasitäis, aga nüüd juba enam mitte subrovkat, vaid koriandriviina. Üks mu tuttav teadis rääkida, et koriandriviin mõjuvat inimesele ebahumaanselt, täpsemalt, teeb kõik ihuliikmed tugevaks, kuid rammestab vaimu. Minuga juhtus miskipärast vastupidi, vaim valgus viimse piirini väge täis, ihuliikmeid aga tabas rammestus. Ometi jään nõusse, et ka see on ebahumaanne. Seepärast pidin sealsamas Kaljajevskajal võtma veel kaks kannu žiguli õlut ja jooma otse pudelist ära veini «Alb de dessert».