Neljateistkümneaastaselt armub Hannes Prager tüdrukusse nimega Polina. Oma armastuse näitamiseks loob erakordselt andekas poiss meloodia, mis puudutab Polina kõige hellemaid hingekeeli, sest see ongi Polina ise oma tunnete ja salajaste soovidega.

Kuid siis võetakse Hanneselt kõik: tema ema hukkub, muusika sureb koos emaga ja Polina kaob Hannese elust.

Aastaid ei tunne noormees midagi muud peale tühjuse. Leiba teenib ta kolimisfirmas, kuid klaverite transport on tema jaoks palju enamat kui mööblitüki liigutamine ühest kohast teise – ta viib inimestele koju muusika ja vahel teeb ta nad sellega õnnelikuks.

Ühel spontaansel hetkel annab Hannes järele oma igatsusele ja sealsamas, kolimisauto kõrval, kõlab suurepärasel Érardi klaveril tema loodud pala „Polinale“.

Muusikaga ütleb ta seda, mida sõnadega öelda ei suuda. Ja tema sõnatu kutse kandub üle Hamburgi.