Tsementaed, mille raamatu peategelaste isa loo alguses nende maja ümber rajab, on omal veidral moel niisama kõle, perversne ja aher kui maailm, mis ümbritseb neid väljaspool kodu. Nii tundubki nende laste kummastav sisemaailm ja käitumine keset perekonna hääbumist isegi loogiline ning ainuvõimalik. Kaasaegse briti kirjanduse ühe jõulisema ja omanäolisema autori esik- ja läbilöögiteos keskendub ühele 20. sajandi kesksematest probleemidest, reeglite ja normide kokkuvarisemisele, rakendades seejuures rabavalt erilist jutustamisstrateegiat.