Levinud stereotüübi kohaselt oli KGB spioon mõni täiesti märkamatu tegelane, hall tüüp, kelle nägu, saati siis veel tegemised kellelegi kunagi meelde ei jäänud. Ent mitte alati.

Juhan Tuldava oli kõigiti tähelepandav isik. Eesti Vabariigi diplomaadi poeg, tuntud Välis-Eesti aktivist, silmapaistev keeleteadlane, õppejõud, kateedrijuhtaja… ning KGB spioon. Nagu Einar Sanden temast kõneleva raamatu eessõnas kirjutab, oli “…Juhan Tuldava nime kandev Tartu ülikooli dotsent kõige andekam ja suurema potentsiga oma rahvuse reetur-spioon, keda me seniajani tunneme. Tema tegevuse tagajärjel tekkinud kahjude suurus aastatel 1942–1963 eesti rahvale nii inimelude kaotuses kui ka kõiges muus ei ole umbkaudseltki määratletav.”

Einar Sandeni “Mitme näo ja nimega” ilmub Eestis esimest korda, niisama mitmenäolise teosena kui selle pealkiri, sest niivõrd kirev on selle peategelase elu ning tegevus, et kangesti tahaks seda ilukirjanduseks, fiktsiooniks pidada, ent nii see siiski pole. See on tõene lugu ühest tähelepandavast spioonist.

Einar Sanden (Fred-Einar Ein) sündis Tallinnas 8. septembril 1932 ohvitseri perekonnas. Alates septembrist 1944 elas ta mitmel pool Lääne-Euroopas, peamiselt Walesis ja Kataloonias. Sanden suri 2007. aastal Cardiffis.

Arvustus Õhtulehe raamatublogis