„Mis sinuga juhtus, Ann“ on kolmas Anni-lugu. Raamatutest „Kuidas elad, Ann?“ ja „Mis teha, Ann?“ tuttav Ann Kees satub talle seni tundmatusse olukorda: oodata on väikevenda ja ta ei olegi enam peres kõige olulisem. Ann soovib vaid, et kõik oleks jälle nii, nagu enne ning hetketuju ajel lausutud palve langenud inglite poole kipub üsna koledal moel tõeks minema. Samal ajal tuleb Anni ellu uus klassiõde Maya, kelle hämaravõitu tuttavatelt loodab ta palve tagasivõtmise asjus abi saada.

Katkend raamatust

Ma olin netist lugenud arvukalt hoiatusi mustade jõududega tegelemise eest. Mul ei olnud õrna aimugi, kuidas deemoneid kutsuda, kas nad tulevad, mis see täpselt tähendab – ja lõppude lõpuks, kas nad tegelikult ikka on üldse olemas?

Aga mul valutas seest nii, et ma pidin vähemalt proovima. Nagunii teen kõike valesti, ja siis nad ei tule, rahustasin ennast. Aga siis olen vähemalt püüdnud. Ja võib-olla lõpetab siis see kurbuse kass mu kurgus küüntega kraapimise?

„Azaziel,“ ütlesin ma vaikselt, pooleldi lämbudes, „Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer… Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer,“ vannutasin ma hinge põhjast, „tulge ja aidake mind, andke mulle tagasi minu koht maailmas, tehke nii, et kõik oleks nagu enne.“

Ei tea miks tekkinud õhupuudus ajas mu hingeldama. Pea käis ringi.

„Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer, tulge mu juurde, aidake. Andke mulle tagasi minu koht maailmas, tehke nii, et kõik oleks nagu enne,“ sosistasin läbi lämbumistunde.

Ja veel. Ja veel kord. Iga korraga hakkas mul järjest halvem, silme eest kiskus mustaks, pulss peksis saja juures. Mul oli õudne, mul oli hirm, ja ometi ma pigistasin käed rusikasse, nii et küüneotsad rebisid katki peopesade nahka, ja muudkui kordasin ja kordasin:

„Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer, tulge… andke mulle tagasi koht maailmas…“

Ma ei tea, kas jäin magama või kadus pilt eest. Oli see uni või minestus? Ainus, mis tean – ei olnud ühtegi unenägu, oli pikk ja tühi, raske pimedus.