„Usu või ära usu” raamatute järgi on tehtud üle maailma populaarne telesari, mida on näidatud ka Eestis. Faktide kogumisele pani aluse ameerika ajakirjanik Robert Ripley juba 20. sajandi alguses ning praeguseks on sellest saanud üks populaarsemaid meelelahutuslikke faktiraamatuid. Raamat on neljavärvitrükis ja efektse hologrammkaanega. See raamat on aastaid olnud üle maailma väga populaarne jõulukink. Eesti ilmub raamat teist korda, seekord uue rekordite, veidrate lugude ja fotodega. Järgnevalt mõned väljanopped sellest raamatust.
***
Igal aastal Austraalias Uus-Lõuna-Walesis peetavatel Nymboida pärimuspidustuste kavva kuulub ka nokkloomavise. Osalised peavad tohutu suure plastmassist nokklooma võimalikult kaugele heitma.
***
2006. aastal avati Inglismaal Londonis uus restoran, kus kliendid söövad täielikus pimeduses. Neil pole aimugi, mida suhu pistetakse, sest eeldatakse, et teadmatus, mis taldrikule on tõstetud, teravdab meeli ja ergutab maitsepungi. Roogi serveerivad osalise nägemisvõimega või pimedad kelnerid. Kõik, mis võiks pimedust pisutki hajutada, näiteks mobiiltelefoni ekraan või hõõguv sigaret, on keelatud.
***
Venezuela Andide eelmäestikus tegutsev Heladeria Coromoto jäätisesalong võib uhkustada enam kui 800 eri aroomi levitava jäätisesordiga. Saab valida suitsuforelli, kõrvitsa, mustade ubade ja riisi, tuunikala, avokaado, roosi kroonlehtede, närimiskummi ja mee, tšillipipra, maisi, koorekastmega peedi ning praetud pekikamara järele lõhnavat jäätist.
***
Liivadüünid võivad tõepoolest laulda. Niisugune looduslik fenomen võib kesta mitu minutit ning olla kuni 115 detsibelli tugev. Seda on kuuldud umbes 35-s maailma kõrbes; 2006. aastal jõudsid teadlased selle nähtuse põhjustes selgusele. Liivaterade kokkupõrkel liivaosakeste liikumine sünkroniseerub. Seejärel resoneerivad düüni väliskihid nagu kõlarikoonus, kusjuures helisagedus sõltub liivaterakeste suurusest. Kõige kaunimad helid kanduvat kõrvu Araabia poolsaare kagurannikul Omaanis.
***
Üks Gröönimaa pruulikoda valmistab õlut Arktika jäämütsist sulatatud veest. Põhjapolaarjoonest 628 km lõuna pool Narsaqis asuva inuitide õllevabriku omanikud kinnitavad, et nõnda saadud vesi olevat 2000 aastat vana ning mineraalide ja saasteaineteta. Esimene õllelaar kangusega 5,5% saadeti Taani turule.
***
Chiang Mai (Tai) loomaaed leidis uue rahateenimisvõimaluse, valmistades hiidpanda roojast paberit ja sellest omakorda meeneid. Chiang Mai loomaaia pandasid toidetakse hakitud bambusega ning nad tekitavad päevas umbes 23 kg ekskremente, mis koosnevad põhiliselt seedimata jäänud bambusemassist. Sellest tehakse tavalisel viisil paberit.
Manivald Kauss
