Vastuoluline Wehrmacht

Ajaleht Raamat nr 36

Wehrmacht oli suurim sõjavägi, mis Saksamaal kunagi olnud. Selle võimkond ületas kõigi Saksamaa varasemate relvajõudude oma. Seal teenis ligi 18 miljonit meest. Türannile isiklikult truudust vandunud Wehrmachtist sai diktatuuri tööriist ja sõgeda rassisõja surmani kuulekas kaasategija. Üle viie aasta pidas see sõjavägi maailma ajaloo veriseimat sõda, vallutas mõneks ajaks pool Euroopat, kuid purustati siis täielikult. Sõjas või sõjavangistuses kaotas elu ligi viis miljonit Wehrmachti sõdurit.

Kümme aastat pärast seda, kui näitus “Wehrmachti kuriteod” kutsus Saksamaal esile ainulaadse ja pikaajalise diskussiooni, on aeg teha Wehrmachtist kokkuvõte. Oma raamatus esitabki Guido Knopp, üks tuntumaid ja tõlgitumaid saksa ajaloolasi, ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest, tuginedes uusimatele ajaloouurimustele, rohketele arhiividokumentidele ning erakirjadele ja -päevikutele.

Autor on muuhulgas saanud huvitavaid allikmaterjale Ida-Euroopa arhiividest ja töötanud läbi Briti luuretalituse mahuka fondi, mis sisaldab kõrgemate Saksa ohvitseride salaja pealtkuulatud omavaheliste kõneluste protokolle.

Raamatu kirjutamisel on olulist lisainformatsiooni andnud ka veel elus olevate kaasaegsete küsitlemine. Nende varasem hillitsetus on asendunud vajadusega oma pahatihti masendavatest ja traumaatilistest kogemustest rääkida.

Kõik need raamatus kasutatud allikad annavad meile Wehrmachtist uue ja liigestatuma pildi. Juttu ei ole ainuüksi Wehrmachtist kui institutsioonist, vaid ka selle isikkoosseisust – kindralitest lihtsõduriteni, armees teeninud “täiesti tavaliste” meesteni. Kas viimased olid kuulekate käsutäitjate vägi või kuritarvitatud inimesed? See ja mitmed teised seni ohtralt vastuolusid tekitanud küsimused, mis on Wehrmachti kaua aega ümbritsenud, on ka Guido Knoppi raamatu “Wehrmacht. Kokkuvõte” keskmes.