„Kui oleks selline võime …“ unistab raamatu „Eesti koolimajad“ autor Hanno Talving, „siis tahaks minna iga pildi sisse, tajuda omaaegseid hääli, lõhnu, hetki.“
Kui hästi püüda, on see siiski võimalik. Kas või kujutada ennast 11. mail 1934 Rägavere kooli aeda korrastama. Rägavere kool oli selles mõttes eesrindlikumatest, et nendel oli kooliaed juba olemas, alles Haridusministeeriumi ringkiri 18. oktoobrist 1934. aastast tegi selle kohustuslikuks kõigile maa-algkoolidele. No ja 1974. aastal olid kooliaiad ka linnakoolide juures. Saaki sealt küll ei saanud (ilmselt söödi need kapsad-porgandid, millel nii palju elujõudu oli, et sügiseni välja venitada, lihtsalt suve jooksul ära), aga suviseid aiatöö-tunde tuli sellel lapikesel siiski tegemas käia.
Või Pilguse koolipoisid 1914. aastal võimlemistunnis koolimaja ees (1878. aasta õppekava pidas soovitavaks ka poiste võimlemistunde, tüdrukud olid sellest vabastatud) pole tänapäevalgi haruldane pilt nendes koolides, kus võimla üldse puudub.
Autor Hanno Talving on albumisse „Eesti koolimajad“ valinud mitte ainult koolimajade välisvaated, vaid andnud meile võimaluse piiluda koolielu sisse. Selliseid fotosid peab ka autor ise kõige huvitavamateks ja väärtuslikumateks: „Kahtlemata on haruldasimad tsaariaegsed sisevaated klassidest ja õppetööst, näiteks pilt, kus Paide Tütarlaste Gümnaasiumi õpilased koolimaja suures saalis Peeter I portree valvsa pilgu all lipukestega võimlemisharjutusi teevad või foto 206 Kildu 2-klassilise ministeeriumikooli õpilastest matemaatika tunnis. Ning muidugi hetk tavaelust, mitte poseeritud paraadpilt Piirsalu 6-klassilise algkooli tüdrukute internaadist 1930. aastatest, kus tüdrukud õhtupalvet loevad.“
Omamoodi tähtpäevad
Esimesed teated koolidest Eestimaal pärinevad 13. sajandist, mil linnades asutati ladinakeelseid toom- ja kloostrikoole. Esimesed toomkoolid avati 1251. aastal Pärnus ja Tartus, nii et tänavu saame pühitseda 760. aasta täitumist ajast, mil Eestimaal haridust andma hakati. Ladina keeles, seda küll. Emakeelse kooliõpetuse juurde avas tee reformatsioon ning trükikunsti areng.
Veel üheks oluliseks tähiseks sai 145 aastat tagasi, 1866. aastal vastu võetud kogukonnaseadus, mis kohustas omavalitsusi vallakoole asutama. Maal hakati ehitama uut tüüpi koolimaju – enam ei olnud need rehehooned, vaid klassitoa ja koolmeistri eluruumidega majad. Sel ajajärgul mindi üle ka 3-aastasele koolikohustusele.
Aukartust äratab kunagine tihe algkoolide võrk. 1939. aastal oli Eestis 1217 algkooli, 46 progümnaasiumi, 37 reaalkooli, 45 gümnaasiumi. Lisaks neile olid aga veel erakoolid, kodu- ja põllumajanduskoolid, tööstuskoolid, merekoolid. Need andmed pole küll võrreldavad, kui silmaringi avardamise huvides olgu lisatud, et 2010/2011. õppeaastal oli Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel 68 algkooli (klassid 1–6), 253 põhikooli (klassid 1–9) ja224 gümnaasiumi (klassid 1–12).
Vanad väärikad majad
Kõige vanem koolimaja selles raamatus on loomulikult Gustaf Adolfi Gümnaasium. Tähelepanu tahaks aga juhtida ehk vähem tuntud ministeeriumikoolimajadele – nad teenisid küll venestamist, kuid need tsaariajal ehitatud võimsad hooned olid eriti maapiirkondades senistega võrreldes suur samm edasi. Venestamispoliitika tõi endaga kaasa Aleksander III võimuletulek 1881. aastal. Alates 1887.a hakati Eestis üle minema venekeelsele õppele. Uue koolitüübina asutati Eestis ligi 90 ministeeriumikooli. Riigi toetusel ehitati neile vallakoolidega võrreldes väga kaasaegsed ja ruumikad majad.
Ministeeriumikoolimajadega haakuvad hästi ka emakeelse õpetuse säilitamiseks rahvaalgatuse korras loodud ja ehitatud haridusseltside koolid ja -majad, mis ei jäänud kohati esimestele sugugi alla (nt Simuna, Viru-Jaagupi jt).
Pärast 1905.a revolutsiooni said Balti kubermangud õiguse avada emakeelseid erakoole. Haridusseltside initsiatiivil loodi mitmeid õppeasutusi ning ehitati uusi koolimaju. Kuigi enamus tollastest koolihoonetest oli ehitusmeistrite kavandatud, hakkas tasapisi esile tõusma arhitektide looming. 1922.a loodi riiklik koolimajade ehitusfond, kust anti omavalitsustele koolide ehitamiseks soodsat laenu. Juba 1930. aastate keskpaigaks oli valminud üle 300 arhitektide ja inseneride projekteeritud moodsa koolimaja.
<>PÜllatavalt palju hooneid püstitati 1921. ja 1930. a koolimajade arhitektuurivõistluse tööde alusel. Autorile valmistasid need kõige suurema üllatuse: „Kõige rohkem üllatasid mind 1921. aastal Haridusministeeriumi poolt rahvusvahelise koolimajade arhitektuurivõistluse tööde põhjal ehitatud koolimajad, kuidas tuntud arhitektide töid reaalses elus ja kohtadel muudeti ja kohandati ning et neid üsna keerulisi projekte väikestes kohtades ellu viidi. Sellest pole seni arhitektuuriajaloolased suurt midagi kirjutanud. Lisaks selgus ka, et nii mõnigi muu nimekale arhitektile omistatud hoone on hoopis teise arhitekti töö palju teisi huvitavaid fakte.“
Mari Karlson
