Kuidas sündisid Ernesto küülikud

2004 oktoober-detsember

Piret Raua käsikiri “Ernesto küülikud” on lastejutuvõistluse “Minu esimene raamat” võidutöö. Raamat ilmub detsembri keskpaigas.


See oli möödunud aasta sügisel, kui ma kuskilt lehest lugesin Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev poolt korraldatavast lastejuttude võistlusest. Kirjutage lastele, kõlas nende üleskutse.
Kui õige kirjutakski, mõtlesin ma köögis kartuleid koorides, ja hakkasin lugu looma. Sealsamas köögivalamu ääres sündiski Ernesto tegelaskuju – töötu mustkunstnik, kes otsib oma küülikutele kodu.
Kartulid said kooritud ja keedetud, mees ja laps söödetud ning mõte raamatukirjutamisest jäi selleks korraks sinnapaika.
Mõned kuud hiljem jäi mu väike poeg haigeks. Olin mures ja masendunud. See on igale haigevoodi ääres istunud emale tuttav tunne. Lõputu viinasokid-köhasiirup-nuuskame-nina-tühjaks-ring, millel otsa ei paista. Akna taga sopane Eestimaa talv, närv öisest üleval olemisest ja murelikust lapseköha kuulamisest must. Kõik oli nii pahasti.
Siis meenusid mulle Ernesto ja tema jänesed. Istusin arvuti taha ja hakkasin kirjutama. Tahtsin mõtetega mujale.
Kirjutasin jänestest, kes oskavad tantsida, suviselt lõhnavast Eestimaast ja maasikamoosiga pannkookidest. Käisin koos mustkunstniku ja tema hoolealustega laadal ja loomaaias, juuksuris ja pesumajas. Isegi panka ja politseijaoskonda jõudsime.
Lisaks jänesesõbrast peategelasele on selles raamatus teisigi värvikaid tüüpe, ka pahatahtlikke. Nendega kokku puutudes satub Ernesto nii mitmessegi piinlikku olukorda. Kodu leidmine ei ole ilma raha ja tööta mustkunstnikule kerge, kõik kodud on ju juba kellegi omad. Ent inimlik armastus ja hea hulk ilusaid kokkusattumusi aitavad õnne leida ka minu Ernestol. Ning jumal tänatud, õnnelikku lõppu ei pane keegi vähemalt lastekirjanduses veel pahaks.
Mul oli mõnus seda lugu kirjutada ja veel mõnusam oma pojale ette lugeda.
Poiss kuulas ja paranes.
Raamat sai valmis ja poiss terveks.
Jälle on kätte jõudmas talv. Jälle kollitavad viirused Eestimaad ja mu poeg köhib. Ja mu arvutis on uue loo algus.
Piret Raud,
autor ja kunstnik