Mu kuninganna

Ajaleht Raamat nr 13

Kamille Saabre „Mu kuninganna” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.
Ise kirjutab autor enda kohta:
„Välja näen nagu egiptlane.
Mõtlen ja tunnen nagu eestlane.
Käitun nagu šveitslane, kuna see on mu hetke elukoht.
Kes ma siis olen või kuhu kuulun?
Passis seisab Kamille Saabre, eestlane.
Kuid südames on tempel armastlane. See tähendab Armastuse Maa kodanik. Maa, millel ei ole riigi, kultuuri, keele ega loodetavasti ka ahtaks kuivanud mõttepiire. Armastlane usub armastusse. Ilusasse, puhtasse ning igavesse. Vahel selgelt võimatusse, kuid siiski võitmatusse. See on armastlase koodeks.”
Armastusest, selle leidmisvaludest ja pettumustest räägib autori esimene noorsooromaan. Või kuidas teisiti tõlgendada järgmist katkendit?
„Enneolematu sunni ajel surusin oma käe ta suurde tugevasse pihku. Mul ei ole enam midagi kaotada. Lahing mu südames on kaotatud. Olen oma võidutsevatele tunnetele alla andnud. Kas kaotasin terve sõja või on see siiski ainult üksik lahing? Eks näis.
Üle Patriku näo libises vaikiv naeratus. Ta pigistas mu kätt oma peos. Tõmbas siis mind endale lähemale ning puudutas kuumade huultega mu laupa. Mul polnud mingisugust tahtejõudu end temast eemale kiskuda, kuigi pea ütles, et see oleks õige. Silitasin ta tüükasse kasvanud põske. See oli kore ja kriipiv nagu mu must südametunnistus.
Patrik võttis mu näo oma kahe suure peo vahele ning piidles mind pikalt. Silmamunad jonkslesid mu ühest silmast teise. Ilma ühegi sõnata vahetasime terve romaanitäie mõtteid.
Patrik surus mind tugevamini oma rinnale, justkui öeldes, et kõik saab korda. Ta on siin. Valmis võitlema ja otsustama. Nutsin lahinal. Ta on nii mehelik ja tugev. Temaga koos ei saaks justkui miski halvasti minna.”