Vana Tallinn uutmoodi pilguga

Ajaleht Raamat nr 29

Tallinna vanalinn on nii paljude raamatute peategelane, et sellest sootuks uutmoodi raamatu tegemine on vähemalt sama raske kui raekoja torni tipust Vana Tooma varastamine. Ometi on fotoalbum „Vana Tallinn” just sedalaadi üritus – katse pakkuda Tallinna vanalinnast huvitatuile midagi originaalset.

Tegelikult on „Vana Tallinn” omamoodi jätk raamatule „Tallinn vanadel fotodel” (Tänapäev, 2004). See raamat sai nii ajaloohuviliste tallinlaste kui ka linna külaliste sooja vastuvõtu osaliseks ning muutus õige pea raskesti kättesaadavaks. Sellest ka vajadus uue, põhimõtteliselt samalaadse, ent siiski oluliselt täiendatud väljaande järele.

Varasem album püüdis hõlmata omaaegset Tallinna üldisemalt – ühelt poolt linnale nii omane vanalinn, teiselt poolt aga eht-tallinlikud agulid. Uus raamat keskendub ainult esimesele, Tallinna vanalinnale, kuid teeb seda palju põhjalikumalt.

Seekord on piltide valikul lähtutud püüdest tuua esile meie harukordse vanalinna kogu ajalooline rikkus, kuid samas tutvustada ajaloolisi vaatamisväärsusi uute rakursside alt. Eraldi on tähelepanu pööratud sisevaadetele (nt Pühavaimu, Oleviste, Niguliste ja Toomkirik, riigikogu hoone) ning vanalinna nendele üksikobjektidele ja kvartalitele, mis hävisid Teises maailmasõjas 1944. aastal (nt Vaekoda, Vene ja Harju tänava ning Pika jala hoonestus, Niguliste kvartal).

Lisaks ülevaatlikele õhufotodele ja konkreetseid hooneid kujutavatele piltidele on albumis valik fotosid, mis tutvustavad lähiplaanis vana Tallinna imetlusväärseid arhitektuurilisi detaile ja kunstiobjekte – fassaade, portaale, väravaid, altareid ja pingistikke.

Mõnikord pannakse linnasid tutvustavatele fotoalbumitele pahaks liigset korrektsust ja staatilisust; seda, et mitmepalgelise ja elava tegelikkuse asemel vaatab fotodelt vastu ühekülgne ja nii-öelda lapiga üle pühitud pilditegelikkus, mida võiks võrrelda museaaliga. Nii on vana Tallinna esitlemise ideaaliks ikka olnud säravpunased katused ja inimtühjad tornidega ääristatud tänavad.

Seekordsele fotoalbumile ei saa aga mitmekülgsuse ja elavuse puudumist ette heita, sest piltidele linna korrastatud esindushoonetest pakuvad kontrastset vaheldust fotod, millel on sõjast või ajahambast puretud, alles renoveerimist või restaureerimist ootavad majad. Fotodele lisavad dünaamikat linlased oma igapäevaste tegemiste juures, ajastule omased liiklusvahendid ning isegi koduloomad, keda sajanditaguse Tallinna tänavail sagedamini kohata võis.
Enamik albumis kasutatud fotosid on tehtud 20. sajandi esimesel poolel, kuid on ka päevapilte, mille iga ulatub 19. sajandi lõpukümnenditesse, mil alustasid tööd Eesti esimesed professionaalsed fotograafid. Mitmed kasutatud päevapiltidest on haruldased, lausa hindamatu väärtusega. Pilte täiendavad põhjalikud tekstid.
Loodetavasti pakub see raamat lugejaile nii avastamis- kui ka äratundmisrõõmu.



Jaak Viires, Priit Põhjala