Kuidas oma last aidata

Ajaleht Raamat nr 31

Kellel on laps, see on silmitsi seisnud ka lapse murega. Mõnikord sattutakse lapsevanemana olukorda, kus ollakse täiesti nõutud või tegutsetakse valesti ja kergemeelselt. Ei teata, mis lapsega toimub ja kuidas tegutseda. Niisugustes hingekriisides ei ole sageli ka aega kelleltki nõu küsida.

Paljud selles raamatus kirjeldatud situatsioonid on seotud psühhotraumaga, mis võivad lapse hinge jätta eluaegseid haavu.

Traumanähud on üldiselt väga erinevad. Siiski on ka hulk tüüpilisi sümptomeid. Kõige sagedasemad on unehäired, enamasti tekivad raskused uinumisega. Esinevad ka piinavad unenäod ja rahutu, mittekosutav uni. Uinumishäired on sageli seotud hirmuga pimeduse ja üksioleku ees.
Me saame lapsi juba varem aidata, kui me neid potentsiaalseteks kriitilisteks olukordadeks ette valmistame. Sest ka oma abituse piinav tunnetamine õnnetust nähes võib traumat põhjustada.

Mida rohkem õnnestub meil oma lapsi panna olukorda, kus nad peavad ennast ise aitama, seda väiksemaks jääb halvava passiivsuse oht. Ei ole mõttekas lastele rääkida, et maailm on turvaline ja ilma ohtudeta paik. Viitamine võimalikele ohuallikatele on sel juhul kasulik, kui räägitakse ka sellest, mida ohuolukorras teha. Alati tuleb välja pakkuda ka lahendusteid. Kuidas last erinevates olukordades aidata? Selleks käesolev raamatuke ongi. Üks näide sellest.


Tont lastetoas

Lea ei taha magama jääda. Ta ütleb, et tema toas on tont. See peidab end kardina taha, mõnikord aga voodi alla ja riidekappi. Juba kolmandat korda tuleb laps teie juurde elutuppa. Kuna teie kannatus on katkenud ja te lapsega kurjustate, hakkab ta kibedasti nutma.
Mida teha?

Pärast seda, kui kõik selgitused tontide olematuse kohta, trikid tule põlema ja ukse lahti jätmisega pole vilja kandnud, minge kolikambrisse ja võtke sealt vana tolmunud roosilõhnaline WC-deodorant. Seejärel lõigake tükk paberit, maalige sellele hirmus tondi nägu ja kriipsutage see lõpuks kahe musta ristuva joonega läbi. Selle alla kirjutage „Tontide surm” ja siis kleepige paber deodorandipudelile.

Deodorant käes, minge oma ahastava lapse juurde ja rääkige talle veendunult madala rinnahäälega, et selles pudelis on maailma parim vahend tontide tapmiseks. Niipea, kui paras annus sellest on kolm korda tuppa pihustatud, haihtuvad kõik tondid otsekohe õhku. Tõestuseks minge oma lapsega üles tuppa ja proovige. Varsti pärast seda on Lea tuba magusat roosilõhna täis. Avage korraks aken ja lehvitage toaõhku õue, et kaoks ka kõige viimane „tondijäänus”. Lea jääb magama nagu puunott.

Järgmistel õhtutel korrake protseduuri. Tehke seda niikaua, kuni juba üksnes roosilõhn teie lapses kindlustunde tekitab.