Varjatud suursugusus

Ajaleht Raamat nr 39

Pärnumaa mõisad on olnud üsna vähetuntud ning jäänud teiste maakondade varju. Pilkupüüdvaid mõisaid teatakse Eestis olevat peamiselt Harjumaal, Järvamaal ja Virumaal, vähemalt määral ka Tartu ja Viljandi ümbruses. Pärnumaa mõisad jäävad sellest nimistust tihtipeale välja, sest neid on vähem ja nad on tagasihoidlikumad kui mujal Eestis.
Tegelikult oli ka Pärnumaa mõisapärandil oma suursugusem pool, kuid ajalugu on seda räsinud ülejäänud Eestist tunduvalt enam. Sada aastat tagasi oli ajaloolisel Pärnumaal kokku siiski 87 erinevat peamõisat. Suur osa neist olid tagasihoidlikud ehitised, kuid palju leidus ka põnevaid hooneid Nii kerkis 1850.–1880. aastatel Pärnumaale üheksa suurejoonelist neostiilis lossi: Taali, Uulu, Käru, Lelle, Pööravere, Vaskrääma, Polli, Allikukivi ja Tõstamaa. Praeguseni on neist tervena alles aga ainult kaks, ülejäänu on kas ümber ehitatud, varemeis või hävinud. Nende kunagisest hiilgusest saab aimu vaid ajalooliste fotode põhjal. Aga ka säilinu sisaldab Pärnu mõisates nii mõndagi põnevat. Nii on üsna maadligi olev Käru vana metskonnakontor tegelikult rootsiaegne, 1690. aastatel püstitatud mõisahoone. Suure tõenäosusega asub just Kärus Eesti vanim puitmõis, kus näiteks lakatubade aknadki koos käsitsi valatud klaasiruutudega pärinevad veel vanast heast Rootsi ajast.
Raamatus “Pärnumaa mõisad” avaldatud enam kui sada ajaloolist fotot avavad lähemalt ajaloolise Pärnunmaa 48 mõisa lugu, millele lisandub põhjalik ajalooülevaade ning ülevaatlik kaart. Nii mitmedki fotod on publitseeritud esmakordselt. Üheks selliseks on näiteks luksusliku Vaskrääma lossi pilt, mille olemasolugi oli laiale üldusele senini tundmata, sest mõisate süstemaatilise uurimise alguseks, 1960. aastateks, oli loss juba maatasa.



Valdo Praust