Eelkõige Guns N’ Roses’i endise ja hiljem Velvet Revolveri kitarristina tuntud Slashi (kodanikunimega Saul Hudson; s 1965) elulooraamat on kirjutatud koos Rolling Stone ajakirjaniku Anthony Bozzaga 2007. aastal ning heidab pilgu kurikuulsasse maailma, kus valitses Guns N’ Roses, kus ei vajutatud iialgi pidurit ning kus tipu ümber haigutas enesehävitajalik sügavus.
1985. aastast oli Slashist Guns N’ Roses’i olulisemaid liikmeid, kes aitas kuni bändist lahkumiseni kirjutada enamiku selle lugudest.
„Slashis” on kõike nagu Slashis endaski: pöörasust, joobumust, nalja, hullumeelsust ja geniaalsust. Aga ennekõike on see aus raamat.
„Kummaline on oma elu niimoodi kokku võtta. Mõned hetked tunduvad sellised nagu mind ennast polekski kohal olnud – loen neid justkui esimest korda. Küll aga laieneb perspektiiv: selline harjutus pole kerge, kuid pikemas plaanis hea mõte.
Tõesti hea on mõista, et ma olen ühelt poolt selline nagu alati olen olnud ja samas ka teistsugune. Justkui jääks mu isiksus samaks, kuid mõistust tuleks juurde.
Miks ma otsustasin selle raamatu kirjutada? Siin on põhjendus: mitmed mind hästi tundvad inimesed on mul seda järjekindlalt teha palunud ja lõpuks ma nõustusingi. Mis puutus oma elu teistega jagamisse, siis olin ma alguses väga tõrges. Eelkõige häiris mind meedium, mida võib avalikult tarbida; veel enam aga, et olen mälestusi seostanud ikka kellegagi, kelle karjäär isiku kohta midagi ei ütle. Minuga nii ei ole ja isegi kui oleks, siis ma poleks huvitatud. Elu objektiivne vaatlemine ei ole loomulik, kuid mu lugu nüüd üle lugedes tundub see päris meelelahutuslik. Mõistsin ka, et kui ma lugusid nüüd kirja ei pane, leidub ka võimalus, et unustan need sootuks.
Sa ei saa oodata, et saatus annaks sulle, mida oled välja teeninud. Kõik tuleb endal välja teenida, isegi kui arvad, et oled juba oma osaku eest maksnud. Võib-olla oled sa saanud, mida tahtsid, kuid kas oled ka õppetundidest õppust võtnud?” kirjutab Slash oma raamatus.