Selgitusreis ümber Euroopa

2004 aprill-juuni

 


Usun, et ei eksi väites – teame oma lähinaabritestki vähe. Heal juhul teame, et Soome pealinn on Helsingi ja Läti pealinn Riia ning… Leedu puhul tekib juba väike mõttepaus, kas pealinnaks on Kaunas või Vilnius.


Kuid vaevalt teab igaüks, kes oli Leedu taasiseseisvumisaja esimene peaminister, millised on Läti riigipühad või kes on Soome rahvusloom.


1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidus, ühes liidus 24 riigiga ning teadmatuse maht ainult kasvab. Või teate te, mis on Malta pealinn, kes on Luksemburgi riigipea, milline on Küprose riigikord, kes on Sloveenia tuntumad inimesed, mis on Slovakkia tuntud kaubamärk, mis on Tšehhi tuntumad toidud-joogid?


Kogumik “Ümber Euroopa” aitab meile lähemale tuua riigid, kellega oleme alates 1. maist 2004 ühes liidus. Ning seda selges rütmis: põhiandmed, sümbolid (lipp ja vapp, hümn, riigipühad, rahvuslind ja –lill), poliitika ja riigikord, ajalugu, tuntumad inimesed, vaatamisväärsused, loodus ja ilm, varia (kaubamärk, toidud-joogid, vanasõnad-ütlemised, naljad).


Et kogumik ei jääks kiretuks faktipuruks, lisavad vürtsi iga riigi kohta esitatud arvamused Juhan Partsilt, Kristiina Ojulandilt, Mart Laarilt ja Tiit Pruulilt ning Brüsselis Euroopat hoopis teise pilguga nägevalt Indrek Treufeldilt.


Kogumiku lõpust leiate riikide värvilised kaardid ning erinevaid võrdlustabeleid.


Vaid mõne kuuga on kümnetest ja kümnetest kildudest kokku sobitatud ainulaadne Euroopa Liidu riike tutvustav kogumik. See on põhjalik andmebaas, kuid kindlasti mitte täiuslik ja lõplik. Tegijad on tänulikud täpsustuste eest, mida võib saata aadressil tnp@tnp.ee. Kõik andmed on esitatud seisuga 20. aprill 2004.


 


Enno Tammer


raamatu idee autor ja peatoimetaja


 


Koostajad: Marek Laane, Allan Espenberg, Indrek Treufeldt, Erkki Bahovski, Ain Kallis, Henrik Roonemaa


496 lk , aastaraamatu Kes?Mis?Kus? eriväljaannne


koostöös ajalehega Postimees


 


A nagu Austria


 


Mis või kes meenub või seostub kohe esimesena, kui öeldakse Austria?


 


Juhan Parts: Viini ooper.


Kristiina Ojuland: Sacher-tort, Viini Diplomaatiline Akadeemia, heliloojad isa ja poeg Strauss.


Mart Laar: Salzburgi frantsiskaani munga naervad silmad, “Heliseva muusika” lossist kapten von Trappi kabinetist avanev vaade Alpidele, lood Viini metsades.


Tiit Pruuli: Kahel korral päästsid Habsburgid Euroopa. Kui Kara Mustafa oma 1500 haareminaisega Viini oleks jõudnud, oleks ma tõusnud täna hommikul kell 5 ja mošeesse tõtanud. Aga ma armastan ju hommikuti magada.


Indrek Treufeldt: Austria on natuke nagu äraõitsenud võilill, mille ebemed on tuul kandnud laia ilma. Aga alles on jäänud sümpaatne õienupp. Kunagisse suurde keisririiki kuulus märkimisväärseid tükke praegustest naabermaadest – Sloveeniast, Ungarist, Slovakkiast. Keiser ja tema riik on läinud, aga aristokraatlik vaim annab endast ühtepuhku märku. Ja see pole sugugi miski tüütu šovinism, maotu upsakus või eluvõõras igatsus kaugete aegade järele.


Austerlased armastavad seda, mis mujal näib vanamoodne, nad on romantilised ja sentimentaalsed. Näiteks ooperid ja ooperiteatrid on seal suure au sees. See Viin, mis pärineb keisri aegadest, tundub paljudele isegi liiga ilus – lõpuks võib see mõjuda koormavalt.