Uus reisijuht tutvustab Euroopa kõige vähemtuntud riiki

2005 mai-juuni

Lõpuks ometi on eesti keeles ilmunud põhjalik Molvaania reisijuht. See ligi 200-leheküljeline värvitrükis raamat annab ülevaate Molvaania ajaloost ja tänapäevast, tutvustab peamisi vaatamisväärsusi, söögikohti ja hotelle. Reisijuht sisaldab ka kõigi olulisemate linnade kaarte.


Ehkki Molvaania Vabariik on üks Euroopa väiksemaid riike, pakub maa reisihuvilisele nii mõndagi põnevat. Kaunid maastikud, suurepärane neoklassitsistlik arhitektuur ja sajanditepikkune pühendumus kaunitele kunstidele on Molvaanias – ausalt öeldes – väga haruldane nähtus.


Molvaaniat on esimest korda dokumenteeritult mainitud aastal 721. Roomlaste edasitung peatus, kui pärast Jraftwoki linna vallutamist nõudis kindral kuningatütart oma konkubiiniks. Vapper neiu lõikas roomlasel kõri läbi, kui too nõudis naiselt kaenlaaluste raseerimist.


Pärast sajandeid kestnud kuningriiki kuulutas Molvaania end 1834. aastal lõpuks vabariigiks ning riigi helgemad pead asusid koostama tänapäevast konstitutsiooni. Selle tulemusel koondati kogu võim Suurvõluri kätte, kelle otsuseid võis ümber lükata üksnes täiskuu. Pärast II maailmasõda kehtestati Molvaanias nõukogude võim ja järgnesid piinarikad aastad autoritaarse juhtimise all. Pöördepunktiks sai 1982. aasta, kui langes kuulus Lutenblagi müür, mis ei tulenenud demokraatlikest reformidest, vaid see oli lihtsalt sitalt ehitatud.


Kaasaegse Molvaania isaks loetakse Szlonko Busjbusji (1891–1948). See visionäär, ratta leiutaja ja riigimees, keda nimetatakse hellitlevalt ka Bu-Buks, on andnud nime teedele, sildadele, monumentidele, jõgedele ja isegi nakkushaigusele.


Viimaste aastatega on Molvaanias palju muutunud. Avatud on uusi restorane ja hotelle, teised on põletatud maani maha. Muutunud on ka mõned pisiasjad: hinnad on tõusnud, radiatsioon langenud ja mitmetes varasemalt turistidele ohtlikuks tunnistatud piirkondades on kehtestatud rahulik sõjaseisukord. Loomulikult on üritatud esitada täpne informatsioon, kuid autorid ja kirjastaja ei saa vastutada võimalike kahjude, solvumise või laskehaavade pärast, mida raamat võib esile kutsuda.


 



Molvaania hümn valiti 1987. aastal avalikul konkursil, mille võitis kohalik eakas helilooja V. J. Rzebren. Seda lauldakse filmi “Flashdance” laulu “Oh What a Feeling” meloodial. Kuna kolmandas salmis nõutakse mustlaste tapmist, pole selle esitamine kohustuslik.


 


Põhiandmed:


Etniline koosseis: 68 % bulgid, 29 % hungid, 3 % molvad (vanglas)


Valuuta: struubl, seotud Läti latiga


Kaugvalimiskood: 372


Elekter: 37 volti


Riigikirik: balti õigeusk


Rahvusjook: zeerstumm (küüslaugubrändi viinast ja aknoolist)


Rahvuslill: fzipdat ehk teravahambuline ohakas, mida on kombeks visata pruutidele. Taime lehed on jälgi maitsega, mistõttu seda kasutatakse paljudes rahvustoitudes.


Rahvusloom: siga. Kasutatakse lüpsiloomana.


Rahvustoit: kõik sealihatoidud, sisikonnasupp ja vaglajuust.


Rahvuslind: tähniktiir, ainus lind maailmas, kes hingab päraku kaudu.


Rahvuspuu: molvaania seeder, ainus puu maailmas, mis roostetab.


  


VAJALIKKE SÕNU


SAGELI VAJALIKUD VÄLJENDID


Zlkavszka Tere


Grovzsgo Nägemist


Vrizsi Palun


Brobra Tänan


Wakuz Dro Brugka Spazibo Õnn kaasa (otsetõlkes: Et Jumal annaks sulle tubli eesli)


Sprufki Doh Craszko? Mis hais see on?


Dyuszkiya trappokski drovko? Kas teil sajab alati nii tugevalt?


Kyunkasko sbazko byusba? Kus on tualettpaber?


Togurfga trakij sdonchskia? Mis su hammastega lahti on?


 


HARVEMINI VAJALIKUD VÄLJENDID


Frijyhadsgo drof, huftrawxzkio! Tooge veel toitu, peremees!


Ok hyrafrpiki kidriki! Teil on imeilusad lapsed!


 


VÄGA HARULDASED VÄLJENDID


Krokystrokiskiaskya! Peatse kohtumiseni!


 

Minu ostukorv