Hävinud ja päästetud mälestusmärgid

Ajaleht Raamat nr 33

Aastatel 1921–1940 püstitati üle Eesti ligi 170 Vabadussõjaga seotud monumenti ning üle 120 mälestustahvli sõjas langenute nimedega. Saanud alguse oma, Eesti riigi loomise rõõmujoovastusest, kattus kogu maa lühikese ajaga sõjasangarite mälestuseks püstitatud sammastega. Mõnele neist oli antud pikem, teisele lühem eluiga.

Raamat „Eesti Vabadussõja mälestusmärgid” jutustab 193 mälestusmärgi loo, millest enamik püstitati Eesti, mõned aga ka Läti, Soome ja praeguse Venemaa pinnale.

Vabadussõja monumentide autorite hulgas olid kõige produktiivsemad tuntud kujurid Amandus Adamson, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf. Nende kõrval oli aga ka lihtsaid külamehi, kes mälestusmärgi põlve otsas valmis tegid. Enamik Vabadussõja monumente purustati juba esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal.

Õnneks polnud sugugi vähe neid inimesi, kes ohtudest ja repressioonidest hoolimata olid valmis riskima nii oma vabaduse kui eluga, päästes ning peites Vabadussõja mälestusmärke. Keeruliste aegade kiuste on säilinud ka ülesvõtted peaaegu kõigist mälestussammastest, rohkem on puudu tahvlitest tehtud fotosid.

Tänagem meie esivanemaid, kes võtsid riski hoida alles foto või dokument ajal, mil tuli karta iga koputust uksele ja olla valmis halvimaks.

Eesti Vabariigi 90. juubeliaastal ilmuv raamat on pühendatud kõigile neile, kes andsid oma elu Vabadussõjas punavägede ja Landeswehri vastu võideldes.