Lood müütide küllusesarvest

Ajaleht Raamat nr 40

Müüdid ja muistendid on eksisteerinud vist niisama kaua, kui inimkond on kõnelda osanud. Need on pakkunud inimesele tuge rasketele aegadel, aidanud mõista loodusnähtusi, õigustanud eksisteerivat ühiskonnakorraldust ning õpetanud leppima elu pöördumatute seadustega.

“Müütide raamat. Mitme rahva lugusid lähedalt ja kaugelt” on heas mõttes eklektiline pilguheit kogu maailma müüdivaramusse. See sisaldab nii tuntud kui ka vähem tuntud lugusid inimkultuuri ja -mõtlemise universaalsetel teemadel.

Esimeses osas, mille nimi on “Algus”, jutustatakse loomismüüte muistsest Egiptusest “Kalevalani”. Teine osa, “Maailmad”, keskendub maailma ülesehituse ja teiste maailmadega, näiteks manalaga seotud müütidele. “Jumalad” räägib eri rahvaste jumalolendite olemusest ja tegudest, “Inimesed” kõneleb aga inimlikumatest kangelastest, nagu kreeklaste Herakles ja anglosaksi Beowulf. Viies osa, “Imeline”, sisaldab lugusid muinasjutuolenditest ja imeasjadest, nagu Nibelungide sõrmus ja Sampo. Osasse “Kuri” on kogutud lugusid surmast, vaimudest ja maailmalõpust. Raamat ei lõpe siiski nii süngetes toonides: seitsmendasse osasse “Uus algus” on valitud uuestisünni lood.

Raamatus leiduvate müütide ruumiline ja ajaline mõõde on lai. Indiast ja Lähis-Idast pärit vähem tuntud lugude kõrval on oma koha leidnud ka läänemaise kultuuri suured müüdid, mis väärivad ikka ja jälle meenutamist. Võõraimate paikade müütidest on esindatud Kaug-Ida, Polüneesia, Aafrika ja Ameerika omad. Tuhandeid aastaid vanade lugude kõrval on juttu ka nüüdisaja müütidest, milles iidsed kangelased ja motiivid taaselustuvad tänapäevasel kujul; tuletagem näiteks meelde Harry Potterit, kääbikuid, Frankensteini koletist, Supermani ja Lex Luthorit.

Müüdid, millest raamatus on pikemalt, eraldi osadena kirjeldatud umbes üheksatkümmend, vahelduvad toetavate ja selgitavate tekstidega. Lisaks põhjalikumalt kirjeldatud müütidele mainitakse tekstis veel kümneid teisi lugusid, muinasjututegelasi ja imeolendeid.

Müüdid on paindlikud – neid saab mugandada vastavalt ühiskonna vajadustele ja jutustaja isiklikule stiilile. Paljudest müütidest on teada mitmeid eri kujusid, põhiteemast lahknevaid variatsioone. Et vahel on neid variatsioone liiga palju ja kinnistunud versioonid on üsna pikad, keerulised ja kirjanduslikud, on raamatu autorid kasutanud “jutuvestja igavest vabadust”: rääkida lood ümber oma sõnadega. Mitmed ühe ja sama müüdi eri kujud on liidetud üheks, värsivormi on muudetud proosaks, tekste on mõnest kohast lühendatud ja mõnest laiendatud. Suunanäitajaks on olnud just nimelt jutustamis- ja lugemisrõõm; surmtõsist ümberkäimist materjaliga on välditud.

“Müütide raamat” kujutab austusavaldust kogu maailma rahvaste oskusele sepitseda mõtlemapanevaid ja samas meelt lahutavaid lugusid, aidates ühtlasi mõista, miks tuhandeid aastaid vanad müüdid meid endiselt liigutavad: need pakuvad vastuseid elu suurtele küsimustele maailma ja inimeste kohta, tehes seda tunnete ja kujutlusvõime keeles.

Autorid tunnistavad, et “Müütide raamat” kajastab vaid väga väikest osa kogu maailma müütidest ja muistendeist. Neid on lihtsalt nii lõpmata palju. Aga just selle rohkuse ja mitmekesisuse pärast vajavadki need ikka ja jälle tutvustamist ega muutu kunagi igavaks.

“Müütide raamatu” autorid Virpi ja Jaakko Hämeen-Anttila on tunnustatud ja armastatud soome teadlased. Virpi on kirjanik ja indoloog. Ta töötab Helsingi Ülikooli aasia ja aafrika keelte ja kultuuride osakonnas ning tõlgib muuhulgas india kirjandust soome keelde. Aastal 2004 valiti ta Soomes aasta teadlaseks. Jaakko on araabia keele ja islamiuuringute professor Helsingi Ülikoolis. Ta on tõlkinud soome keelde koraani ja eepose “Gilgameš”. Tema “Islami käsiraamat” sai 2005. aastal riikliku teaduse populariseerimise auhinna. 2002. aastal pälvis teadlastest abielupaar Eino Leino auhinna multikultuurilise kirjanduskäsitluse arendamise eest.


Priit Põhjala