Viikingiaega ümbritseb eriline muinasjutusära. 300 aasta jooksul, 8. sajandi lõpuaastatest kuni 11. sajandi keskpaigani, mängisid skandinaavlased tähtsat rolli paljudes dramaatilistes ja pöördelistes sündmustes mitmel pool Euroopas. Viikingid tungisid enam-vähem kõikjale, kuhu nende laevad ligi pääsesid, ja jätsid endast jälgi, mis on veel tänapäevalgi märgatavad.
Stereotüübid viikingitest
Viikingihuvist ajendatuna on sündinud paljud raamatud ja filmid, asutatud on muuseume ja rekonstrueeritud ajaloomälestisi. Viikingisümboleid kasutatakse usinalt suveniiritööstuses ja reklaamimaailmas. Viikingitest on saanud omamoodi Põhjamaade kaubamärk.
Skandinaavlaste endi teadvuses on viikingiaeg kuulsusrikas periood, mil nende esivanemad välismaal suuri tegusid tegid. Ka viikingite kodumaad arenesid tohutu kiirusega: loodi Taani ja Norra, kujunemas oli Rootsi riik, võeti vastu ristiusk, tekkisid linnad ja toimus palju muud, mis pani aluse tänapäeva Skandinaaviale. Loomulikult on viikingiajal oluline koht Põhjamaade rahvusromantikas ja eneseteadvuses.
Nii kodu- kui välismaal tulid viikingid mõnikord laevadel, mõõgad käes, ja tegid veretööd: riisusid kirikuid, pressisid raha välja, sõdisid, tapsid ja võtsid inimesi vangi. Traditsiooniliselt ongi viikingeid nii ühekülgselt kujutatud. Sellise pildi lõid tolleaegsed Lääne-Euroopa kirjaoskajad mungad, kes kaldusid üles tähendama just erakorralisi ja vägivaldseid sündmusi. Keskajal arendasid võimendasid seda ka jutuvestjad ja ajaloolased, muuseas jõulist rahvuslikku identiteeti otsivad Islandi saagade kirjutajad.
Viikingite saavutused
Viikingite hulgas oli aga ka kuningaid, kes tegelesid keeruka suurpoliitikaga; insenere, kes ehitasid linnuseid ja sildu; kaupmehi, kes käisid pikkadel ärireisidel – näiteks Põhja-Norrast Taani lõunapiirile, Stockholmi-lähedasest Birkast Venemaale, Islandilt Dublinisse.
Viikingid olid maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil – Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa; umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis.
Mõnes paigas, näiteks Venemaal, sai viikingitest majandus-poliitiline ülemklass. Skandinaavlased olid ametis ka Bütsantsi keisri ihukaitses või teenisid tavaliste palgasõduritena. 911. aastal andis Prantsuse kuningas Seine’i jõe suudmes maad viikingipealik Rollole. 1066. aastal vallutas Rollo pojapojapoeg William Inglismaa trooni – tema järglased istuvad sellel tänase päevani.
Viikingite igapäevaelu
Suurem osa skandinaavlastest elas aga rahumeelselt ja ajastu dramaatikast küllaltki puutumatult, tehes igapäevast tööd ja toites peret. Aeg-ajalt kuulsid ka nemad põnevaid lugusid sellest, kuidas kaasmaalased Pariisi vallutasid, Bagdadisse sõitsid või kuidas nende laevad Põhja-Atlandil uppusid.
Põhjamaade kultuur oli iseseisev ja sellel olid tugevad traditsioonid. Viikingiaja kolme sajandi jooksul see muutus ja arenes, võttis vastu ja töötas läbi tohutul hulgal välismaareisidelt koju kaasa toodud mõjutusi.
Meie arusaam viikingiajast on muutunud suuresti just tänu skandinaavlaste argielu uurimisele. Selgub, et nende ühiskond oli tehniliselt ja organisatoorselt üllatavalt kõrgel tasemel. Varem olid viikingid meie kujutluses südid, otsekohesed ja vaprad seiklejad või siis metsikud ja barbaarsed, kirvest viibutavad mereröövlid, nende ühiskonda peeti enam-vähem demokraatlikuks.
Praeguseks on aga selge, et viikingiaegne ühiskond oli tugevalt kihistunud ning nende maailm oli palju keerukam ja huvitavam kui varem arvatud. Aeg oli rahutu ja pakkus haruldasi võimalusi. Oma erilise kohanemis- ja algatusvõime abil jõudsid viikingid erakordsete tulemusteni.
*
Else Roesdahl (s. 1942) on Taani Aarhusi Ülikooli arheoloogiaprofessor.
“Viikingite maailm” on üks põhjalikumaid viikingi-teemalisi raamatuid, mis üldse maailmas ilmunud. Eestikeelne tõlge ilmub kõige värskema, 7. trüki põhjal, mis on ka suurepäraselt illustreeritud fotode, jooniste ning kaartide.