Tähine laotus tantsib

Ajaleht Raamat nr 17

Saatuse tahtel ilmus Debora Vaarandi uus luulekogu mõni päev pärast luuletaja lahkumist.
Mõte välja anda DV suur luulekogu uues sarjas tuli kirjastuselt Tänapäev umbes aastapäevad tagasi – siis, kui oli ilmumas tema mälestuste raamat „Aastad ja päevad” ja kirjastus oli äsja alustanud uut luulesarja.
Leppisime DV-ga kokku, et tulevases luuleraamatus ilmub luuletaja varasemast loomingust küllaltki suur valik, et tema kolm viimast luulekogu „Unistaja aknal”, „Rannalageda leib” ja „Tuule valgel” on tulevase raamatu tsüklite pealkirjad.
Mingiks mõõdupuuks oli Ilmamaa mõned aastad tagasi välja antud „See kauge hääl”, mis oli minu arvates liiga enesekriitiliselt tehtud valik. Leidsin, et uues raamatus peaks tingimata olema tervikuna poeem „Talgud Lööne soos”, kust on pärit kuulus „Saaremaa valss”, samuti veel mitmed DV 1940.–1950. aastate paremad luuletused, mis eelmisesse kogusse ei olnud mahtunud. Kirjanik oli nende üldiste põhimõtetega ja ka konkreetsete ettepanekutega nõus, ütles, et usaldab mind.
Raamatu tegelik koostamine langes aga aega, kui luuletaja oli juba haiglas. Ta osales selles töös nii palju kui jõudu jätkus, korrigeeris koguni paari luuletuse teksti. Loodan, et raamatuga tegelemine, sellele mõtlemine aitas muuta ta viimaseid elukuid vaimselt rõõmsamaks.
„Tähine laotus tantsib” on koondkogu, sisaldab DV luuleloomingu paremiku. Lisaks on raamatus avaldatud ka mõned tundmatud või vähe tuntud, vaid ajakirjanduses publitseeritud luuletused.
Avaluuletus „Rannapargis” on üks selliseid, avaldatud vaid 1936. aasta Eesti Naises pealkirja „Udus” all. 1990. aastal kirjutatud „Kolm haikut” on varem avaldamata. Viimase luuletuse, „Katkendi lõpetamata jäänud lapsepõlvepoeemist” leidsin 1980. aastate lõpu Kodumaast. See on otsekui proloog tulevasele mälestusteraamatule.


Mall Jõgi,
raamatu koostaja